Tehtud. Viimane, 24 toidukoht, selle aasta Maitsva Tartu kampaanias on külastatud. TOKO on Emajõe ääres paiknev klaasist risttahukas, mis näeb väga akvaariumi moodi välja ... seal sees istudes oli kala tunne ... liigutasime seal akvaariumis ja inimesed läksid mööda ja vaatasid meie tegevusi. Polnud eriti mugav tunne ... olen ikka suuri ilma ühegi katteta akendega kohti vältinud. Teenindus oli küll väga meeldiv ja ladus kuni arve toomiseni ... siis nägime, et see on ainuke Maitsva Tartu menüü toite pakkuv toidukoht, mis küsib kannutäie kraanivee eest raha ... ja mitte vähe ... 3 eurot. Kui ma mainisin seda ettekandjale hakkas ta midagi rääkima Tartust ... viidates minu arust sellele, et Siigur restoranid on Tallinnapõhised ... siis mul kihvatas ... sest olen Tallinnas käinud vähemalt 38 esinduslikus toidukohas ja ka seal ei küsita enamasti kannuvee eest raha ... mida need Siiguri restoranide töötajad endast mõtlevad. Kuid see selleks, teeninduse ja keskkonna hinne oli juba enne seda intsidenti meil paika pandud ... akvaariumi neli.
Eelroog oli nimetusega "kitsejuust & peet". Koosnes see kaunilt kujundatud roosikujulisest korvikesest, kus olid ümber punapeedi viilakad ja keskel siis kitsejuust, vinegrett ja hummus ning peal piinia pähklid ehk Vahemere männi (ld Pinus pinea) seemned, kappari kaun, jänesekapsad ja mikroürdid. Seda rooga olla Siigur restoranid (sõna Siigur restoran käis läbi igast toidu tutvustusest) timminud palju aastaid. Lisaks soovitas ettekandja seda rooga süüa lusikaga ... Võttes esimese suutäie, selgus, et see timmimine oli vilja kandnud. Eelroog maitses tõesti imehästi. Maitsed oli heas tasakaalus, eriti sobisid sellesse maitsebuketti piinia pähklid, mis andsid nii maitset kui tekstuuri ja vinegrett polnud liiga äädikane, maitses koos teiste komponentidega hästi. Kitsejuust, mis ise on suhteliselt tugeva maitsega, tundus teiste komponentide kõrval hoopis mahendajana. Väga hea eelroog. Hinne viis. Pärast selle eelroa söömist olid maitsemeeled elevil ja kaua oli hea maik suus.
Pearoog oli nimetusega "must tursk & maapirn". Nagu nimigi ütles oli tegemist kalaga, mis ettekandja sõnul pärines Alaskalt Sitka linna piirkonnast ning kuna seal on külm, siis pidi liha olema väga kihiline ... ma pole sellist väidet varem kuulnud, kuid liha oli tõesti kihiline, väga mugav süüa. Kala kõrval olid paneeritud hernes ja pimi ... mis olid valmistatud õlis. Mulle pole kunagi sellise lisandid maitsenud. Ka nüüd oli nii hernes kui ka pimi suhteliselt rasvased ning tugeva "paneeringu maitsega". See maitse "tappis" kõik teised ehk domineeris täielikult ... oli üle nii maapirnikreemi maitsest, mandlileeme kastmest kui ka kala maitsest. Kala üksi oli palju parem kui lisanditega ... ja oleks saanud kindlasti ka parema hinde, kui lisatud aedviljad oleks olnud lihtsalt karamelliseeritud. Seega hindeks neli ... isegi väikese miinusega. Pärast söömist vaatasin ka selle roa Maitsva Tartu lehel olevat fotot ja tuvastasin mitu erinevust ... kuid see ei mõjutanud maitset ja hinnangut.
Magustoiduks oli korvikese kujuga juustukook koos vaniljejäätisega. Koogi kõrvale kallas ettekandja hapukat vaarikakastet ning koogi peal oli teadmata ainest moodustatud selline kergelt kuldselt sädelev kiht. Nägi välja efektne ja maitses samuti hästi. Isegi väga hästi. Mõnusalt tasakaalus magusroog ... kreem oli kergelt magus, vaarikakaste kergelt hapu ja jäätis neutraalne ja külm. Nautisime seda väikeste ampsudega ja pärast söömist jäi suhu mõnus kreemjas-hapukas maitse. Hindeks viis. Hästi õnnestunud magutoit.
Nüüd jääb vaid kokkuvõtted teha. Homme on natuke kiire päev, kuid luban laupäeva õhtuks kokkuvõtva blogipostituse oma maitseelamustest kirja panna ja pühapäeva õhtuks lisandub veel teiste hindajate kokkuvõte koos hindajate kommentaaridega. Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, siis hinnata saab reede õhtul kella 21.00-ni.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar