laupäev, 10. veebruar 2024

Imehea magustoit Antoniuses ... tahaks veel ja veel ...

     Draakoniaasta algust tähistasime Antoniuses. Või täpsemalt puudraakoni aasta ... hiinlastel on igale aastale kohe mitu märki ... mis korduvad iga 60 aasta tagant. Ehk 2026 on tulihobuse aasta ... seda ma tean. Kes rohkem tahab teada draakoniaasta võimalustest, siis soovitan soojalt Siret ja Janno Seedri raamatut "Edu võtmed draakoniaastal". On mida lugeda ... ja uurida ...

    

    Anoniuses ei harju ma kuidagi sellega, et tuleb minna keldrisse. No on kohe selline keldrirestoranide foobia. Kuid jah, eks tuleb neist ka aru saada ... pinda tuleb ratsionaalselt kasutada. Kui me kella kuue ajal sisenesime, siis oli mõnusalt vaikne ... vaid üks meeldivalt tasaselt rääkiv paarike oli meie lähedal, kuid õige pea täitus kelder rahvaga ja rääkimiseks tuli üksteise poole üle laua kummarduda. Kuid nüüd toidust. Antoniuse restoran oli sellel aastal esimene, kes pakkus meile peakoka tervitust. Kuid kuna see ei kuulunud komplekti, siis eriti seda ampsu ei kommenteeri. Eelroog oli kala ... lõhe-tuunikalamosaiik, kus lõhetükikesed olid vaheldumisi tuunikalatükikestega. Kala all oli kurgitükikestega kurgi-spinatinektar, mis andis toidule imeliselt hea värske maitse ja kala kõrval oli tükike kuivatatud kalanahka, üks kuvatatud tomatikoor ja näpuotsatäis jänesekapsast ning muid maitserohelise lehekesi. Veel oli taldrikul üks soe pall falafel´i ehk kikerherne-oa pudrupall, mis oli veeretatud seesami seemnete sees ... vist seesami seemned. Kala peale oli riputatud jämedat soola ja kusagil pidi olema veel nori lehekesi, kuid neid ma ei leidnud. Kala maitses nagu kala ... tuunikala pisut tasakaalustas lõhe intensiivset maitset, kuid mõlemad olid ikkagi kalatükid ja neid oli lisandite kohta palju. Üks kaladest tundus mulle pisut soolane ka. Jah. Maitsetel polnud väga vigagi, kuid ilmselgelt liiga palju kala ja vähe lisandeid. Neli. Ehk oleks siia juurde sobinud natuke mingit saiatoodet... mitte sisse, vaid kõrvale ... vot ei tea.

Pearoog õnneks oli väga hästi tasakaalus nii tekstuuri kui maitse poolest. Kanarullid, mida siin nimetati ballotine´ks, olid küll natuke tuimad, kuid hästi maitsestatud ja rullide all ja ümber olev amarettokaste, mida piiras šampinjonikreemi ring, andsid kanale nii mahlasust kui maitsekust. Kõige välimine valge ring oli riisipuru .. huvitav kuid sobiv. Kaste oli tõesti väga hea ja sobis koos šampinjonikreemiga. Kahel pool paiknevad kõrvitsa-kartulikreemi kuhilad, mille peal olid rediseviilud, andsid kastmele ja kanale mahedust juurde.  Soovitan võtta kana koos kastme ja kreemipalli´iga ... siis on see maitsete bukett eriti intensiivne. Ehk natuke häiris kana pehme ja pisut veniv nahk, kuid see, et kreemihunnikud olid külmad, ei häirinud üldse ... vähemalt mitte mind. Väga õnnestunud pearoog. Aitäh kokale. Sellist rooga oleks patt hinnata madalama hindega kui viis.

Magustoit oli imeline. Kokk oli osanud õuna-iirise filorulli sisse poetada täpselt õigel hulgal pihlakamarju, nii et võttes suutäie seda krõmpsu rulli koos selle all oleva vaniljekreemiga oli hästi kergelt tunda pihlaka mõrkjat maitset. Mmmm ... nii hea - nii hea. Ja kui sinna lisada kreemiloigu äärtes olevat külmkuivatatud mustsõstrapuru, siis oli sellel magusroal veel imeline hapukas maitse. Minu lemmikud maitsed ... hapukas-mõrkjas. Ja kõige rohkem meeldis just koka saavutatud tasakaal. Jänesekapsad toidu lisasid nii värvi kui hapukat maitset. Ilmselgelt kõige parem magustoit, mida me siiani selle aasta Maitsva Tartu menüü roogadest oleme söönud. Viis pluss.

Magustoit söödud jäime ootama ettekandjat, et küsida arvet. Kui siiani oli teenindus laabunud väga kiiresti, siis nüüd äkki tekkis tõrge ... meie teenindajat ei tulnud ega tulnud ... lõpuks tuli ja vabandas, et pidime ootama ja ... kadus taas. Arve saamiseks kulus ilmselgelt rohkem aega kui eelroa ja magustoidu vaheline aeg ehk eelroa laualt äraviimine, pearoa toomine, selle aeglane nautimine ja taldriku äraviimine. Kahju, Rikkus lõpus seda mõnusat olemist pisut ära. Teeninduse hinne kukkus kohe neljale ... tippi ma siiski jätsin, kuid see oli kokale, mitte teenindajale.

Nii .. komandik Maitsva Tartu menüü roogasid pakkuvaid toidukohti käidud. Homme lõuna ajal ootab Dorpat. Oi kuidas mulle meeldivad veebruarid Tartu linnas 😊


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar