Esmaspäevaõhtune Vilde ja Vine oli mõnusalt tühi, vaid üks aktiivsete lastega suurem laudkond ja mõned paarikesed olid lisaks meile. Muusika oli küll selline imelik, mitteõhtusöögilik, kuid ega me seda väga ei kuulanud. Teenindus oli kiire ja korralik, nagu ikka saime tunniga õhtust söödud. Mulle meeldib Vilde interjöör ... seal on laudade vahel ruumi ja meie aknaalune nurgakoht oli mõnus ... kusjuures istusime seal vähemalt kolmandat korda Maitsva Tartu ajal samas lauas.
Eelroaks oli korralik hunnik käsitöö riccota juustu, mille peale oli kuhjatud külmsuitsu forell, marineeritud porgandid ja seened ning kõrval oli porgandi vinegrett ja musta leiva puru ning seene krõbedikud. Porgandid oli taas väga hästi valmistatud, maitsekad ja krõbedad. Musta leiva puru krõbises mõnusalt hammaste all ja andis riccotale tekstuuri ... forell... hmm ... see ei andnud minu arust midagi sellele eelroale juurde. Erinevad võrsed oli kaunistuseks ilusad ja ka maitsvad. Kuid kokkuvõttes oli lisandeid selle juustukuhila kohta minu arvates pisut vähe. Ja ilma lisanditeta juust eriti hea polnud... Seega panime hindeks nelja. Hea, kuid sellis wow efekti polnud.
Pearoog oli pardiliha, mille küpsusastet meilt ei küsitud. Kui toit lauale toodi, siis selgus, et abikaasa tükk oli medium minus (kergelt punane) ja minu oma, mis oli pisut õhem, oli medium ... või isegi well done poolne. Samas punase veini kaste andis lihale nii maitset kui mahlasust juurde ja imehea leid lisandiks oli kirsigeel ... sobis hästi pardiliha juurde. Samuti oli oma tuntud headuses lisaks pastinaagikreemi ja marineeritud köögivilju. Kõik need komponendid sobisid ideaalselt kokku ja andsid tervikliku hea maitsebuketi. Ainult kitsejuustukroketid, mida oli taldrikul kaks tükki, ei sobinud hästi millegagi, sest nende tugev ja terav maitse domineeris ükskõik millise teise lisandi või ka lihatükiga koos süües. Sellepärast sõin kroketid kohe alguses eraldi ära, et saaks pärast kokkusobivaid komponente nautida. Hindeks panime siiski viie, sest maitseelamus oli hea, kuid kroketite eest sai toit väikese miinuse juurde. Veelkord ... eriti hea leid oli kirsigeel ...
Magustoiduks oli taas besee, mis tundub selle aasta Maitsva Tartu magusroogade juures üks sageli kasutatavaid komponente olevat. Tõsi, Vilde ja Vine besee oli pealt krõmps kuid seest pehme. Besee peal oli sinna väga hästi sobiv laimikreem ja kõrval apelsinikaste. Magutoidu kohal troonivad rummised kirsid maitsesid samuti nii besee kui ka laimikreemiga imehästi. Mõnusalt tasakaalus magustoit ja kõiki komponente oli just parasjagu. Sellise magustoidu hindeks saab vaid viie panna.
Viimased kaks on jäänud ... Humal ja TOKO. Uskuge või mitte, mul hakkab tulema heade toitude üleküllusest küllastus. Paras on kord nädalas käia häid toite nautimas ... või isegi paar korda kuus, kuid mitte iga päev. Proovisime täna lauas meelde tuletada, kus mida sõime ja ... ei mäleta ... hea, et igaõhtused esimese emotsiooni blogid aitavad elamusi meeles hoida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar