Kuna viimased einestamised on meil aia taha läinud, siis ootasin pikisilmi pühapäeva, kus on meie lõunaeinepakkujaks Shakespeare kohvik Vanemuise majas. Seekord siis kogu perega ehk viiekesi. Ette rutates peab mainima, et ei pidanud pettuma. Teenindus oli kiire ja meeldiv, saime taas söödud umbes tunniga ... nagu siiani kõigis toidukohtades. Peakokk ise tõi meile magustoidu lauale, mis on Shakespeares ka juba traditsiooniks muutumas ning keskkond oli mõnus vaikne ja rahulik ... Seega keskkonna hindaks kenasti viie peale.
Eelroog oli tõsine üllatus ... kui ootasime liharooga, siis tulid tõesti soojad rebitud pardilihakroketid, mille all oli antonovka (õuna)-tsukiini tšatni ... teadmiseks tsukiini on puhmik-õlikõrvits ja tšatni selline moositaoline segu ... kroketite kõrval olid rohelise õuna törtsukesed ja mikrovõrsed. Esimesed suutäied olid täis üllatust ... magusa maitsega toit, kus liha maitset polnud eriti tunda. Kusjuures väga hästi kokkusobivate maitsetega. Pisut seda rooga ära söönud jäin maitset suus laiali laskma ja siis sain aru, et see toit oli ka kergelt vürtsikas. Mikrovõrsed andsid natuke mõrkjat maitset ning see puru taldrikul, mille koostis jäi saladuseks, maitses kergelt hapukas-soolane. Väga eriline eelroog ... kõigile meie lauas maitses see erinevalt. Mulle aga meeldis ... mõnus isutekitaja ja pärast selle roa söömist oli suus veel kaua-kaua hea maitse ... magus tšilline. Ma panen hindeks viie. Just selle pärast, et kokk suutis üllatada ... ja maitsed kokku sobitada.
Pearoog oli mägihõrnas ... kusjuures võrokesena teadsin hästi, et hõrnas on jõeforell ... seda käisime vennaga Piusa jõest sageli püüdmas. Seda, et hõrnast on mägijõgedes, seda ma ei teadnudki. Kala kõrval oli väga erilist värvi bataadipüree ja -krõpsud. Vist peediga värvitud ... kuid koos kalaga maitses püree hästi. Kõige erilisemaks ja kalaga superhästi kokkusobivaks komponentideks olid minu arvates aga toidu kõrval serveerimislusikal olev créme fraiche (crème fraîche) koos must merivarblase marjaga ... kes ei tea sellist kreemi, siis see on hapu- ja rõõsa koore segu koos lisanditega. Väga eriline ja maitsev. Koos kalaga suisa imeline ... kui seda võtta väike törtsuke korraliku kalasuutie kohta. Kaunistuseka ja ka natuke mõrkja erilise maitseelamuse andmiseks olid toidu kõrval veel Järiste Rabarberi vahuveinis marineeritud pihlakad. Neid sobis süüa nii brokoliini ehk varsbrokoliga, kalaga kui ka püreega. Mulle eriti maitsesid pihlakad bataadipüreega ... tegid bataadipüree mõnusalt mõrkjaks. Mis veel oli selle toidu juures väga oluline ... kõik komponendid olid eraldi ja puhta maitsega ... sai kombineerida erinevaid maitseelamusega suutäisi. Ja ... selle toidu hindeks ei saa kuidagi alla viie panna. Ka serveerimisvälimusele paneks viie ... eraldi !
Magustoit oli taas väga maitsev ja komponentide poolest superhästi kokku sobitatud. Põletatud
meringue ehk lihtsamas keeles besee, mis oli kaetud imehea hapuka passionihüüvega ning mille peal oli käsitöö astelpajujäätis. Kusjuures kui alguses tundus, et beseed on hirmus palju muude komponentide kohta, siis süües selgus, et besee oli seest õõnes ja jäätis täitis kogu õõne ... seega olid nii peal oleva hüüve kui jäätise kogused täpselt parajalt suured besee magusust tasakaalustama. Kõrval olevad marjad, passionilõiguke ja lilleõieke nii kaunistasid toitu kui andsid kerge lisandi sellele imeheale magustoidule. Pärast eilset
ebaõnnestunud magusrooga oli see toit nagu taevamanna. Kuid võrreldes ka teiste Maitsva Tartu menüü magustoitudega oli tegemist õnnestunud ja maitsva roaga. Hindeks taas viis.
Seega oli Cafe´ Shakespeare teine täielikult viieline toidukoht meie selle aasta Maitsva Tartu menüüga kohtade loetelus. Super ! Aitäh peakokale ! Homme on plaanis viieteistkümnenda kohana Fii. Loodan, et oleme naasnud meeldivate maitseelamuste rajale ...
Alternatiivses hindamisvormis on toitusid hinnatud tänase seisuga juba 84 korda. Mulle eriti meeldivad kommentaarid seal juures ... kusjuures loen neid alles siis, kui olen ise toidukoha ära külastanud ja blogis kirja pannud ... et kommentaarid ei mõjutaks minu arvamust. Shakespeare puhul oli näiteks üks toidunautija kirjutanud, et juba laual olnud kannuvee eest oli lõpus arve esitatud, mis on täiesti kohatu ja lubamatu ... esitada arve tellimata vee eest ... kuid meie arvel vee rida polnud, kuigi laual oli mitu kannu veega. Ju siis oli kelner või kohvikujuht oma eksimusest aru saanud ... kogu maailmast on teada, et laual olevad hinnasildita joogid (enamasti vesi) ja toidud (enamasti leib) on muude toitude hinnas arvestatud ja ei lisata eraldi reana arvele ... ehk maakeeli tasuta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar