Eelroaks oli Mehhiko pärases toidukohas Itaalia pärane burrata juustukuhil, kus ümber oli pisut maitserohelist, mõned mangotükid, poolikud kirsstomatid ja .... oleks pidanud olema ka graanatõuna seemneid ... mida polnud ja tšillikastet, mida ei tundnud olevat. Menüüs olid need viimased küll mainitud, kuid toidus me granaatõuna seemneid ei leidnud. Võite ise võrrelda meile toodud eelroa ja Maitsva Tartu lehel oleva eelroa fotosid. Leidke kolm erinevust ... Kas see oli kokkade lohakus või kokkuhoid ... ei tea. Kusjuures seemned oleks andnud hapukust juurde küll ... Juust oli nagu burrata juust ikka ... seda oli suur kuhil ja lisandeid oli vähe. Kaua seda pehmemaitselist juustu ikka sööd ... eelroaks ... mis peaks isu tekitama ei sobi selline juustukuhil. Kolme venitas see eelroog välja ... Kui oleks olnud õiges koguses ja kõiki menüüs nimetatud lisandeid, siis oleks ehk nelja saanud.
Pearoog oli "Ribid ja mais", mis koosnes väga rammusatest sealiharibidest, kolmest maisitõlviku kettast, mehhikopärasest kastmest, mida nad minetasid mopp´iks ja rohelistest ubadest ning pisut hiinapärastest köögiviljadest. Abikaasa, kes esimese suutäie võttis, andis kohe teada, et ma oleks ettevaatlik ja võtaks alustuseks natuke. Mehhikopärane kaste oli päris vürtsikas. Mulle samas vürtsikad toidud meeldivad ja ma selle pärast ei muretsenud. Kui võtta liha koos kastmega ja lisada sinna ubasid, mis olid paljalt süües maitsetud, siis oli toit täiesti tasakaalus. Mais oli hea ... see mulle meeldis ... kuid seda oli noa ja kahvliga päris raske süüa. Kuid maitse oli tõesti meeldiv. Siiski tundus see toit selline kiirtoidukoha või pubi toidu moodi.... ribid pakist ahju, siis kaste topsist peale ja keedetud oad juurde ja ongi valmis Ainult mais oli maitsekalt valmistatud. Panen hindeks tänu maisile nelja miinuse.
Magusroog oli aga täielik ebaõnnestumine. Pidi olema õunatäidisega taquito, mille juures on šokolaadi-apelsinikaste, granaatõun ja tšilli. Kõigepealt oli taquito nätske, mida oli raske närida ... vaid otsas oli pisut krõbedat ja mis kõige hullem, see šokolaad, mis minu hinnangul oli tuubist lastud, oli nii vänge ja domineeriva maitsega, et kõik ülejäänud komponendid olid sellega kokku puutudes šokolaadimaitselised. Kusjuures halva šokolaadi maitselised. Abikaasast jäi see magustoit söömata ja mina pigistasin kuidagi sisse ära, kuid pärast söömist oli süda paha ja pidin minema poest läbi ja pudeli ingveri shot´i ostma, et iiveldusest vabaneda. Sellisele magustoidule, mis teeb südame pahaks ei saa ma panna muud hindeks kui ÜKS. Vaatasin vanadest postitustest järgi, et varasemalt on hindeks ainult üks üks olnud. UmbRoht eelroog 2020 aastal.
See toidukoht ei sobi oma Maitsva Tartu menüüga teiste kõrvale. Kui enamasti on näha kokkade püüdlusi teha midagi head ja maitsekat, siis siin oli näha ülejala laskmist, et ah, keerame midagi kokku. ... võibolla teen ma liiga, kuid see oli läbi aegade kõige nõrgem Maitsva Tartu kampaania toidukoht, mida me külastanud oleme. Ja vaadates Maitsva Tartu kodulehel fotosid ning tegelikke toidukohas jäädvustatud fotosid, siis saime selgeks, et toidukohti ei tohiks valida fotode põhjal ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar