esmaspäev, 12. veebruar 2024

RP9 - õpetus kõvajuustu krõpsu söömiseks

 Täna tõstsime õhtusööki RP9- s natuke varasemaks. Üks tegevus jäi ära ja tänu sellele olime kohal juba 18.15. Sellel ajal on RP9 parajasti rahvarohke. Kuid keskkond oli täiesti talutav, saime üksteisega üle laua normaalselt suhelda. Natuke häiris toidunautimist suur teleriekraan, kust jooksid mingid multikad ... pilk läks nagu iseenesest sinna peale ... kuid eks see ole tänapäeva pubinduse tava.

Eelroaks oli kihiline avokaado salat kõvajuustu krõpsuga. Avokaado salat oli koos kikerhernega ja kõrval oli rohkelt ürte. Väga maitsvad olid marineeritud minipipra kaunad, mida oli nii kollaseid kui ka punaseid ... need andsid toidule nii värvi kui maitsekust. Ka roseepipar oli omal kohal ... parajat moodi. Kõvajuustu krõps oli aga tõeliselt kõva ... seda noaga lõigata või sinna kahvlit sisse pista oli praktiliselt võimatu. Kuid ma avastasin väga hea mooduse selle väiksemateks tükkideks saamiseks ... nimelt kahvli ja noa vahel murdes ehk painutasid nii kaua kui juustukrõps murdus. Ja nii korduvalt. Eriti mugav polnud, kuid saime hakkama. Iseenesest maitsed olid head ja sobivad, eriti need marineeritud piprad, mis andsid eelroale kohase vürtsikuse. Kikerherne - avokaado salat sobis nii pipra, ürtide kui juustuga ... Kuid juust, mida oli raske lõigata, oli ka hammaste vahel raske peenestada ... oli tunne nagu näriks saapataldu ... muudkui närid ja närid, kuid pehmemaks ei lähe. Seega vaatamata sobivatele maitsekomponentidele panen sellele eelroale hindeks nelja.

Pearoaks pakkus RP9 peakokk meile karulauguse lihaveise välisfilee sütel küpsetatud viilakat. Huvitav oli, et ettekandja ei küsinud küpsusastme kohta midagi ... sain temast aru, et kõigile pakutakse sama küpsusastmega. Õnneks oli liha piisavalt mahlane ja pehme ... medium minus ... sobis hästi meile. Liha juurde oli põldmuraka kaste ... sobis hästi lihaga ... kuid mind ajas segadusse muraka nimetus. Siis aga aitas sõber google ja leidsime, et põldmurakas on sünonüüm põldmarjale. Liha kõrval olevad glasuuritud köögiviljad olid väga hästi õnnestunud ... parajalt krõmpsud ja parajalt pehmed. Lisatud ürdid olid taas sobivad ning tomatid tummised. Kusjuures maitses see liha ilma lisanditeta ka väga hästi ... karulauk tõstis liha maitset esile ja andis omalt poolt hea lisa. Mis ma oskan kosta ... täitsa viiene praad. Ei oskaks midagi lisada või paremaks soovitada.

Magustoiduks pakuti rummishõngulist šokolaadikäbi õunamoosiga ehk rummipalli, mis oli pealt kaetud šokolaadi sisse kastetud maisikrõbinatega ... täitsa originaalne ja nägi tõesti välja nagu käbi. Kõrval oli tükike põdrasammalt ja väike ports õunamoosi. Magus toit oli ... rummipall šokolaadiga oli väga magus ja õunamoosi oli selle hapuks tegemiseks liiga vähe. Nii hästi oleks sinna põdrasambla sisse ja kõrvale sobinud pohlad ... Õnneks avastasin, et meile kannuga toodud vee põhjas ulpisidki need head hapukad marjad. Kallasin pohlad kannust klaasi ja võtsin lusikaga šokolaadikäbi juurde... imehea. Seega sain magustoidu endale parajaks tempida. Endale panen leidlikkuse eest viie, kuid kokale nelja ... sest tema oleks võinud ka selle peale tulla. Kusjuures õunamoos pohladega sobib ka hästi. 
 

No nii. Kümme kohta käidud. Vahepeal tegin hinna - kvaliteedi statistikat ja mis tuli välja ... siiani külastatud kohtadel oli korrelatsioon hinna ja keskmise hinde vahel ... negatiivne ... ja lisaks täitsa tugeva seosega negatiivne ... -0,476. See näitab, et mida odavam toit, seda paremad hinded. Noooojah. 

Vastlapäeval läheme Püssirohukeldrisse. Eks näis, kuidas nemad on Maitsva Tartu menüü roogasid ette valmistanud. Kas saame pika toidunaudingu liu lastud ....

Ja ärge unustage oma elamusi ja pandud hindeid lisada hindamisvormi ... ka kõik kommentaarid on teretulnud ...
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar