Teisipäeva õhtu kell 19.00 oli meil broneeritud õhtusöök Chez Andre´ juures. Nagu ikka oli seal sisekujundus väga stiilipuhas... seekord siis oli teemaks Kultuuriraam 2024, mis oli loomulikult inspireeritud Tartu kultuuripealinna tiitlist. Kõik toidud laual olid kenasti raami sees ja seintelt vaatasid vastu ajaloolised Tartu vaated, mis tekitasid meiski pisut nostalgiat.
Eelroog oli juba väga traditsiooniliselt paljudest komponentidest kokku sobitatud värske salat ... oli seal kõrvuti mangot ja mahesoolakurki, paprika poblano´t ehk mahedat tšillipipart ja oreo pärleod ... ja loomulikult salatilehti. Ja kõige krooniks oli seal Itaalia pärane sink ehk prosciutto ... ning kastmeks oreo kaste ... kes ei tea, mis on oreo, siis vaadake internetist ... te ei usu oma silmi... Ja see kõik tuli serveeringupallis kokku segada ning taldrikule tõsta. Imelik, kui me ükskord kiidame eraldi olevaid komponente, et saaks maitseid kombineerida, siis siin tuleb kiita hoopis seda saadud sega, sest see oli tõesti väga värskendav, väga maitsev ning väga eriline. Mäletame eelmistest aastatest, et peakokk Andrus oli kasutanud salatite puhul tugevamaitselist pistaatsiapähkli kastet, siis nüüd oreo kaste oli tõeline leid ... see ei domineerinud, lasi kõikide komponentide maitsetel särada, kuid andis ka väga hea meki juurde. Tõsiselt hästi kokku sobitatud salat, erilisest serveeringust rääkimata. Hindeks kindel viis.
Pearoog oli sous vide veis ... sous vide on madalal temperatuuril aeglaselt küpsetatud roog ... ja meie üllatuseks tuli ettekandja küsima, et mis küpsusastmel me liha soovime. Noh ... kui juba küsitakse ja lihaks on veisesteik, siis ikka medium minus. Ise ma ei uskunud, et liha tuleb meie nimetatud küpsusastmega. Tavaliselt saab sellist küpsusastet vaid grillil või siis kiirel õlis praadimisel ... kui imestus oli suur, kui oligi kergelt punane liha. Ehk nii pehme polnud, kui oleks kiirelt õlis küpsetatuna, kuid väga mahlane ja maitsev. Nagu ka eelroal nii ka pearoal oli selles toidukohas traditsiooniliselt väga erilised lisandid ... karamelliseeritud hapukapsas, siidjas lillkapsakreem, õunakreem, porruõli, punapeedi shallot sibul, mahekurk ja leiva demi glaze. Selgituseks ... shallot sibul on üks eriline sibulasort, mida nimetatakse vahel ka jeeriku lauguks ja demi glaze peaks olema pruun kaste ... Väga eriline oli tilli lisamine, mida liharoogade puhul just väga sageli ei tehta, kuid ... see õnnestus ... tilli maitse sobis nii lisandite komponentide kui ka lihaga. Kõige krooniks oli aga toidu juures üks paras silindrike ahjukreemist tuhhelkartuli brandande´t, mis oli tõeliselt imehea. Tuhhelkartul on küll väga huvitavalt tuletatud sõna ... kuid saame aru küll, et see on ahjukartul. Brandande on aga kartulist, oliiviõlist ja meresoolast valmistatud emulsioon, millele kokk oli siin lisanud peale kreemikihi. Kuidas ta küll oskab ... See roog oli taas nii üllatusterohke, mahlane, maitsev ja ... lihtsalt nii hea. Selle esitame parima pearoa nominendiks ja hindeks paneme ikka viie.
Ka magustoidu serveering oli üllatav. Kõigepealt toodi imeilusal merekarbi kujulisel taldrikul lauale šokolaadipallike ja ettekandja hoiatas, et palun ärge veel sööma hakake, et peakokk tuleb kohe kastmega. Ja hetke pärast tuligi peakokk Andrus isiklikult, käes kastekann ... või õigem oleks öelda kastega kann ... ning valas sealt kuuma kastet otse šokolaadipallile, mis sulas kiiresti ja selle seest tulid välja seal olevad üllatused - ahjuküpse leivavorm ja mõnusalt hapukas sous vide sidrunikoor. Šokolaadi Bavaroise´t, mis oli ka selle toidu komponent, oli Andrus ka varem edukalt kasutanud ... minu mäletamist mööda aastal 2018 oli tema heas magusroas sama komponent. Kuid kõige olulisem ja maitsvam oli seekord see kuum kaste, mis peale valati. See koosnes maasikast ja käsitööõllest ning seda nimetas kokk coulis´eks ehk prantsusepäraseks kastmeks. Just see kaste andis lisaks sidrunikoorele kogu magusroale väga hea hapuka maitse, sest šokolaad oleks muidu olnud ikka liiga magus. Seega oli ka magustoit imehea. Chez Andre´Maitsva Tartu menüü toidud olid taas kõik viielised.
Vaid kaheksa toidukohta on veel jäänud külastada. Ja aega on üheksa päeva ... kuid jõuame. Homme lähen Chaplinisse, kuid kellega, seda veel ei tea. Mul on tõsiselt hea meel, et viimased toidukohad on nii maitsvaid roogasid pakkunud. Raske oleks olnud motivatsiooni hoida, kui toidud ei maitse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar