Ka Pompeisse jõudsime pisut varem ja kuna oli reede õhtu, siis oli esimene kord, kui me pidime lauda saamist ootama. Peame endale tuhka pähe raputama ... pole ikka mõtet veerand tundi varem kohale minna. Jah. Nii me siis ootasimegi ukse juures laua vabanemist ... välja ei tahtnud ka minna, liiga külm. Kuid õnneks saime peatselt laua kätte, isegi viis minutit enne broneeringuaega. Natuke imelik tundus vaid asjaolu, et meile tuldi pakkuma, et ehk soovime midagi juua ... ukse juures seistes ... ma saan aru, et see oli heatahtlik pakkumine, kuid oleks ikka natuke veider ukse juures seistes hakata jooma. Oleks veel, et baarileti ääres, kuid seal olid samuti kõik kohad täis.
Nii. Istusime lauda ja saime suhteliselt kiiresti eelroa nina ette. Selleks oli "Pooleli jäänud stracciatella" ehk stracciatella juustuga salat, kusjuures juust oli natuke toorjuustu moodi ... ehk oligi lõpetamata ... Lisanditeks olid salatis kalekapsad, mis olid natuke vintsked ja tuimad, austerserviku tükikesed, punane endiiv, mis peaks olema lehtsigur ja juures natuke õline, kuid väga maitsev pistaatsiaemulsioon ... vähemalt nad ise nimetasid seda emulsiooniks. Kõik kokku andis väga hea maitsega eelroa. Maitsekas, mahlane ja ehk kohati õige pisut õline ... oleks saia juurde tahtnud. Eelroa peal olid jänesekapsad, mis olid nii kaunistuseks kui maitseks. Väärt roog, sai hindeks viie miinuse. Ah jaa ... selles toidukohas oli laual koguni kahte sorti vett - tavalist ja mullivett suurte karahvini moodi pudelitega ja seda täitsa hinna sees. Üllatus-üllatus.
Pearoaks oli merikurat, mida kelneri sõnul toodi Põhja-Jäämerest. Merikuradi tükikesed olid mässitud kataifi taignasse, mis oli koka poolt väga huvitav ja hea mõte ... kataifi kiud andsid kala pehmele lihale tekstuuri juurde ja ka maitse oli kokkusobiv. Merikuradi rullide all oli koorekaste, mis menüü kirjalduse järgi oli kõrvetatud ... kuid maitse oli väga hea ... ma ei saanud küll aru, et oleks kõrvetatud. Kelner ka ütles, et peaaegu kõrvetatud. Nojah, igal juhul oli see sobiv ... kuid ehk oli kastet pisut vähe. Kõrval oli korralik salatiports, kus grillitud radicchio juures oli viinamarjapoolikuid, mis sobisid sinna väga hästi ... andsid maitset ja tegid salati mahlaseks. Tekstuuri ja maitset andsid ka peale puistatud metspähklitükikesed. Mingeid ürte oli selles salatis veel, kuid ei tundnud neid ära. Ma pole eriline mereandide armastaja, kuid seda toitu nautisin täiega. Merikuradi tükikesed koos kataifiga ja lisatud salatiga olid imehead, täitsa viis pluss maitsega. Teine pearoog, mida ma täiega nautisin. Uurisin õhtul ka, mis on radicchio ja leidsin üllatusega, et ka see on sigur... itaalia sigur. Seega tundub, et selle toidukoha peakokale meeldib sigurit toitude juures kasutada. Võibolla sellepärast need toidud mulle meeldisidki, sest mulle meeldivad kergelt mõrkjad maitsed.
Ka magustoidus ei pidanud pettuma. Selleks oli semifreddo ehk vahustatud jäätise pall, mis oli üle valatud rohke sidrunikreemiga. Imehea kooslus ... magusapoolne jäätis hapuka värskelt mõjuva sidrunikreemiga. Peal oli veel beseetükikesi ja kõrval lehekesi, mis menüüs olid kirjas kui sidrunaloisia lehed, kuid kelner ütles nimeks sidrunverbaga ... minu küsimise peale väites, et need on üks ja sama asi, ning mainis et midagi olla ladina keeles. Hmm. Ma vaatasin hiljem järgi ja leidsin, et sidrunaloisia ladinakeelne nimetus on Aloysia triphylla ... aga sidrunverbaga on hoopis troopiline taim perekonnast Verbenaceae ehk segadus missugune. Kuid las olla, oli see mis oli, kuid maitsev see magustoit oli. Tekstuuri andsid magustoidule juurde kõrval olevad tuille küpsiselehekesed. Magustoidu söömisega oli natuke probleeme, sest lusikaga võttes kippus kõva jäätis "eest ära hüppama" ... siia oleks sobinud hästi söömiseks dessertkahvel ja -lusikas. Kuid toidu nautimist see ei seganud. Kindel viis.
Mis mind Pompeis pisut häiris, oli kelneri familiaarne "sina" vormis suhtlemine. Me olime seal koos abikaasa vanematega ja noorepoolne kelner poleks tohtinud neid minu arvates sinatada... kuid ehk olen ma liiga vanamoeline... kes teab. Kuid selle eest otsustasin teenindusele nelja panna. Muidu oli igati viks poiss, kuid jah ... selline on minu arvamus.
Nädalavahetuseks on broneeritud lauad Dorpatis ja Antoniuses. Ootan huviga. Mul on hea meel, et ka minu arvamusküsitlusele on tulnud juba päris palju vastuseid. Eriti meeldiv on, et märkuste ja tähelepanekute kasti on kirjutatud vahel ikka päris pikki arvustusi. Aitäh ! Kindlasti teen lõpus ka kokkuvõtte teie hinnatud Maitsva Tartu külastustest. Palun täitke ikka küsitlusvormi (link) ... ja ärge unustage, et kolm sajaeurost kinkekaarti loosin ma lõpus välja :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar