Pazzo toitudel olid väga itaaliapärased nimed ... ja koht ise ka sama stiili

 Esimene mulje reedeõhtusest Pazzo söögikohast polnud just kõige meeldivam ... palju rahvast ja kohutav müra. Salvestasin selle eelroa foto juurde, nii, et saate ka ettekujutuse, mis tingimustes me pidime toitu nautima. Päris raske on sellise meluga keskenduda ja kaaslasega juttu puhuda. Teenindus oli küll täitsa hea, ettekandjad ja kelnerid olid sõbralikud ... kusjuures teenindaski meid päris mitu inimest. Isegi peakokk käis kaks korda lauas, eelrooga ja pearooga toomas. Kuid kui ma pearoa toomisel avaldasin talle siiralt oma arvamuse eelroa kohta, siis ta eriti rõõmus polnud ja magustoitu enam lauda ei toonud.

Eelroog oli veise tartar ´nduja aioliga. Seda, mis on ńduja, pididime googli abiga selgeks tegema. See on lihaleemest tehtud kaste ... mõnedel andmetel ka vorstileemest. Igal juhul oli see aine mõnusalt vürtsine ja sobis toore lihaga hästi. Liha peal oli riivitud parmesani juustu ja kalekapsa krõpsud ning kõrval veel karusmarja chatney´d. Päris maitsekas roog oli, kuid kalekapsas peal oli kohutavalt õline ja mitte eriti maitsekas. Ütlesin seda ka peakokale, kes pearooga lauale tõi ja ta torises vastu: "kuidas seda kalekapsast siis teha, kui mitte õlis!?". Ma oleks talle peaaegu soovitanud Fii peakoka juurde õppima minna, kuid ei hakanud "õli tulle valama" ja jäin pigem vait. Igal juhul oli see siiras tagasiside. Hindeks panime nelja ... hea roog ... kuid ...

Pearoog oli selline kodune sealiharull, mis oli pealt parajalt krõmps ja seest maitsekas. Nad ise nimetasid seda Pazzo Porchetta´ks ... pidi olema itaaliapärane roog. Liha kõrval oli kuhil kartulitampi (menüüs kartuli segadus) erinevate lisanditega, kartulitambi peal oli rohkelt tilli, mis sinna ka sobis ning all ja ümber koorene lihaleemekaste, mille nad menüüs olid nimetanud salvei-või leemeks ... minu arvates mitte päris õige nimetus ... kuid kokk seda lauale tuues ütles selgemalt koostise. Maitses see roog hästi, täitsa nagu oleks olnud minu ema tehtud ja minu ema teeb häid toite ... kuid üllatust eriti polnud. Korralik lõunapraad ... kuid mitte Maitsva Tartu menüüsse sobiv eriline nauditav roog. Hindeks taas neli. 

Magustoiduks oli menüüs kirjas "Kelmikas tiramisu napsuse limoncello sorbeega" ja see magusroog. mis lauale toodi, oli tõesti kelmikas. Tiramisu polnud eriti traditsiooniline, seal oli kreemi rohkem kui tavaliselt, kuid maitse polnud üldse liiga kreemine ... ikka tiramisune ... ja peal olev limoncello sorbee oli ideaalselt sobiv selle all oleva koogiga ... Maitses imehästi ja sai hindeks viie.

No vot ... selline elamus siis Pazzo´s, kohas, kus varem oli Meat Market. Kogu interjöör oli täiesti muudetud ja oli pigem pubilik kui restoranlik. Kuid samas stiilipuhas ja ilmekas. 

Homme ootavad meid Pahad Poisid ... loodame, et nad pole nii pahad, kui nimi ütleb. Vaatame, millega nad meid siis Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul üllatavad.