esmaspäev, 5. veebruar 2024

Sparglil pole aastad vennad

 Spargel on mitmel aastal üllatanud eriliste menüüdega ... eelmine aasta olid väga head toidud 2021 Spargel isegi sai parima toidukoha hinnangu, kuid sellel aastal oli ehk "mittevenna-aaasta" ... kuid õigest ikka järjepanu. Täna õhtul pidime broneeringut muutma, sest poole üheksa asemel tahtsime juba kell seitse õhtul einestama minna. Helistasin ja vastu võtnud daam oli väga lahkelt nõus aega muutma. ta isegi soovitas, et ehk paneme 19.15-ks, sest kell 19.00 tuleb mitu laudkonda. No selge, panime siis 19.15 aja ja olime seekord suhteliselt täpselt kohal 19.12 astusime uksest sisse. Ühes ruumis oli suur sünnipäevalaud, kuid teised olid mõnusalt tühjad ... nii saime rahus vaikse muusika saatel nautida roogade maitseid ja head teenindust.

Eelroog oli ettekandja sõnul berlineri sai, mille peale oli laotud rida krevette, lisanditeks oli munakollane, tuunikalamajonees ja mõned kalamarjaterad ning kõrval pisut tilliõli. Lõikasin kenasti ribakese sellest kattega saiast ja panin suhu. Esimene reaktsioon oli .. kuiv ... saia oli päris paks viil ja see oli vist röstitud ... peal olevad krevetid ja majonees küll sobisid saiaga, kuid proportsioonid olid paigast ära. Kui eile oli natuke sarnane eelroog, kus oli 1/3 saia ja 2/3 katet, siis siin oli vastupidi 2/3 saia ja 1/3 katet ning see 2/3 oli veel palju kuivem kui eilne "baranka". Ehk oleks saanud seda saia immutada natuke millegi mahlasega ... kuid kõige olulisem oleks siiski proportsiooni muutmine ... õhuke sai ja rohkem katet. Veel oleks tahtnud midagi särtsakat sellele saiale ... sidrunit ehk ... või ... no ei tea. Hindeks koolipoisi kolm. Kõhtu täitis, kuid elamust polnud mingit. 

Pearoog oli talleliha, mis oli valmistatud šašlõki meetodil ehk immutatud ja siis grillitud. Lisanditeks küüslaugu-punaveinikaste, kurgi-küüslaugumajonees, röstitud artišokk, kergelt pruunistatud tomat ja spinat ning pärl- ja marineeritud punased sibulad. Liha oli imehea mahlane, maitsekas ja piisavalt pehme. Kaste sobis koos lihaga ja muudki lisandid sobisid ... kuid ... kõik olid sellised tugevamaitselised ... eriti "karjusid" pärlsibulad oma äädikusega. Midagi jäi puudu ... nimelt selline tasakaalustav pehme maitsega lisand. Arutasime tükk aega, mis see võiks olla, kui abikaasa äkitselt sähvatas ... pastinaagipüree. Oi-oi ... kui siia oleks lisanud paar-kolm supilusikatäit pastinaagipüreed, oleks toit olnud imeline. Kuid nüüd sai see toit hindeks vaid nelja. Liiga šašlõkilik nii liha kui lisandite poolest. Võibolla oligi see koka taotlus ... kuid meie maitsemeel ütles, et oleks vaja tasakaalustavat lisandit.

Magustoiduks oli eriti aprikoosine kreembrülee. Ja toit, mis meile toodi eóli tõesti traditsioonilise kreembrülee välimusega, tekstuuriga ja ... paraku ka maitsega. Kui lootsime midagi erilist, nagu nimi ütles ... siis seda ehk õige natuke oli. Selle natukese moodustasid kreembrülee peal olevad kauaks aprikoosilikööri sisse jäänud aprikoosiribad. Aga kahjuks olid need ribad liiga magusad ... nagu kreembrüleegi ... ja ei andnud piisvalt maitsekontrasti välja. Ehk oleks siia peale sobinud natuke melissilehti ja veel midagi hapukat ... või oleks võinud kreembrülee sisse rohkem apelsini hapukat maitset lisada ... ettekandja ütles, et lisatud on natuke apelsinilikööri. Jah. Hea kreembrülee, kuid hindeks ongi neli ... hea. 


Vot nii, Spargli toidu kvaliteet on nagu ameerika mäed ... käib üles ja alla. 

Homme ootab meid Vint, kuhu ma lähen keskmise pojaga, sest abikaasa on oma  seltskonnaga taas Sparglis laulustuudio asju arutamas. Vint on minu jaoks ja kampaanias täiesti uus koht. Ootan huviga ...


Ikka tuletan meelde, et saate hinnata oma Maitsva Tartu külastatud toidukohtade elamusi ...

SIIN

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar