Selle päeva õhtusöögi sõime koos abikaasaga Püssirohukeldris. Kohad saime teise korruse rõdul, mis on täitsa mõnus. Teenindus oli ka kiire ja meeldiv. Eelroaks toodi lauale marineeritud angersäga roog, kus oli nii palju komponente, et kõik ei jäänud meeldegi. Kindlasti oli seal kartuli suitsuforelli tamp ehk maakeeli kartulipuder lisandiga. Siis oli veel suitsust hapukoort, kus oli sees kurgitükikesi ehk nagu menüüs oli ... tatari kaste. Peal oli erinevaid krõmpse aedvilju, mis olid kunagi külmutatud, nagu menüüs kirjas oli. Ma ei jõudnud veel toidu fotole jäädvustamisega lõpulegi kui juba kuulsin üle laua mõnulemishääli ... mm kui hea. Kui ise esimese suutäie võtsin, siis jäin nõusse. Selline eestimaine kodune maitse, mis pisut meenutas peedita kasukat, kuid oli palju mahedam ja maitsvam. Ja selliseid maitsvaid koduseid kuhilaid oli tervelt kolm ... andis ära süüa. Meeldis ... nii kodune tunne oli seda süüa. Panime viie. Võibolla tekstuuriga oleks võinud pisut vaeva näha, näiteks krõmpse juurvilju rohkem lisada, kuid maitse oli väga hea.
Enne pearoa valmistamist küsiti meie käest küpsusastes veise sisefileele, mille me traditsiooniliselt nimetasime medium minus ehk kergelt verine ja .... siis küsiti küpsusastet maksale. Puhh. Seda pole kunagi küsitud ja ma ei osanud kosta ei musta ega valget. Ütlesime siis, et tehke oma äranägemise järgi ... tehti well done. Vot ei tea, milline oleks olnud medium minus maks ... Kolmandaks veiseliha produktiks selles roas oli veisekeel ... selle küpsusastet ei küsitud. Niiiiii ... ja kui pearoog lauale jõudis siis ... no küll oli seal rooga. Peale sellist kopsakat eelrooga veel kopsakam praad. Ja veel nii hea maitsega praad, et ei tahtnud pooleli jätta. Kolm veiseliha osa ... veise trio... nagu menüüs oli ... koosnes siis sisefilee, maksa ja keeletükist. Kõrval oli viie pipra kaste, mõnusad krõmpsud koogiviljad sh paprika ja pisut maitserohelist. Keele tekstuur oli nagu oli, selline pudi ja pehme, kuid koos paprika ja piprakastmega oli päris hea. Ehk pisut rammus, kuid õnneks oli leiba ka laual. Veise sisefilee tükk oli imeliselt valmistatud, parajalt mahlane, väga maitsekas ja pehme. Koos piprakastmega, mis polnud tavaline vaid viie pipra kaste, oli maitse imehea... Ja kui paprikatükikesi juurde võtta, siis veel parem. Maks oli nagu praetud maks. Meile abikaasaga maks meeldib, kuid kindlasti paljudele pole see nii südamelähedane. Meie mahutasime selle prae kõhtu küll ära, kuid lõpus oli juba tunne nagu konnal Krõlovi valmist "Konn ja härg" ... meelde tulid read: "... siis ähkis, puhkis kaua veel, ning viimaks suure valu sees läks lõhki, kärvas kange mees." Õnneks ei läinud meist kumbki veel lõhki, kuid ähkisime - puhkisime küll. Hindeks ikka viis. Kellele keel või maks ei meeldi, siis ... ärge neid komponente sööge. Meile meeldis.
Ja lõpuks magustoit... ohhh-puhh ... jälle korralik ports inglise magustoidu põhjal tehtud Eton Mess a´la Püssirohikelder. Besee, mandlikreem, õuna-mündi chutney ehk selline tükikestega moos ja suur pall pistaatsiajäätist. Mis kõige hullem, kõik see oli nii maitsev, et ei saanud järele ka jätta. Besee ja kreemi magusust tasakaalustas väga hästi õuna-mündimoos, mis oli ka hea tekstuuriga. Beseed loomulikult ka andsid tekstuuri. Pistaatsiajäätis ... mm kui mõnus. Jäätis sobis nii kreemi, besee kui moosiga. Ning need mustikad, maasikad ja mündilehed seal kõrval ... need andsid oma panuse magustoidu maitsele. Nautisime seda nagu jõudsime ... vaatamata juba täis kõhule. Kusjuures selle magustoidu jätame kindlasti meelde kui parima magustoidu nominendi. Öeldakse küll, et tühi kõht on kõige parem kokk, kuid see magustoit maitses imeliselt ka täis kõhuga. Aitäh peakokale ! Tubli töö !
Nüüd jääb taas paar päeva vahele, sest pean minema Tallinna objektidele. Reedel ootab meid Cafe Truffe, kus peaks peakokaks olema minu vanaonu lapselaps.... kuid ega see minu maitsemeeli ja hindamist ei mõjuta.
Täna vaatasin huvi pärast blogipostituste statistikat ja ... käsi hakkas kirjutades värisema. Sellel kuul on minu Maitsva Tartu blogipostitusi külastatud ... 9308 korda. Kogu seitsmeaastase perioodi jooksul kokku aga 109555 korda. Imelik mõelda, et selline huvi toidunautija blogi osas. Ma ju ei nimeta ennast toidukriitikuks, sest mul pole piisavaid kokanduse ja teeninduse alaseid teadmisi. Annan edasi emotsioone, mille sain süües erinevates toidukohtades. Aga mis mul selle vastu saab olla, et loetakse. Ütlen ausalt, et kirjutan seda blogi pigem enda jaoks ... et mäletaks... samuti nagu maailmareiside blogi. Aga aitäh, et loete ... saan pisut innustust juurde kirjutamiseks. Ja külastage nüüd rohkelt Maitsva Tartu menüüga toidukohti ja hinnake kogetut SIIN !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar