Pierre´s saime istuda taas selles mõnusas tagaruumis, kus domineerisid punased värvid. Kohe ei tea, miks loetakse punast intiimseks värviks ... munased huuled, punased seelikud, punased laternad ... kuid kuidagi on selline eriline keskkond seal tagasaalis. Teenindajad samuti hiilgasid oma kiiruse ja professionaalsusega. Kusjuures vaatamata sellele, et mõlemad saalid olid rahvast täis, oli teenindus kiire. Toitude vahele jäi vaid pisut mõtisklusaega eelmise käigu arutamiseks.
Eelroog oli veloute supp muskaatkõrvitsa püreega, kuhu oli peale pandud törtsuke foie gras´i ja mis oli üle puistatud röstitud seemnetega ja kergelt kastetud rohelise õliga. Tipus kroonis porgandikõps. Kui nüüd hakata võõrkeelsetes sõnades näpuga järge ajama, siis veloute supi nimi tuleb samanimelisest kastmest, mida supipõhja pannakse ... lisaks on selles supis maitsestatud püree, mis seekord oli muskaatkõrvitsast ja mulle tundus, et supis oli ka törtsuke koort. Foie gras oli mulle juba tuttav nimetus, selle all tuntakse hanemaksapüreed või pasteeti ... nagu kellelegi meeldib öelda. Siinkohal saan aru võõrkeelse nimetuse kasutamisest, sest paljud inimesed tunnevad juba sõna pasteet kuuldes vastikust. Antud juhul varjas võõrsõna aga väga meeldivat ja maitsvat ja mis kõige olulisem püreesupiga imehästi sobivat ainet. Kohe esimese suutäiega tundsin, et see viis keele alla... nii imehea maitsestus. Just parajalt mahe, kuid samas olid vürtsid tunda. Kui ma siis veel sooja krõbedat ciabatta´t juurde võtsin, siis oli nauding imeline. Eelaimus, et taas üks tavaline püreesupp, sai tugeva tagasilöögi ... pole ikka mõtet ennatlikke järeldusi teha. Abikaasale ka meeldis, ta oleks kohe teise eelroagi veel söönud ... Hindeks viis pluss.
Põhiroog oli suitsune lõhe lehterkukeseenesousti lombis, kuhu oli lisatud kõrvale kartuli-peekonitambi silindrike, pehmete kirsstomatite kobar ning siia-sinna lehtkapsa krõpse. Taldriku ühes servas oli aga arooniamoosi törts koos moosiste marjade oksaga. Ah jaa ... kala kõrval oli ka sidruniviil ... ilma pigistamisnäpitsateta ehk seda tuli sõrmede vahel kalale peale pigistada. Väljanägemisel polnud viga, tekitas isu küll, kui peale vaadata. Esimene amps oli kala koos kartulitambiga, mille kastmesse kastsin ... tundus hea, kuid soolane. Võtsin väikse tükikese kala, kastet ja kartulit eraldi ning leidsin põhjuse ... kartulitamp koos peekoniga olid soolased. Järgmise ampsuga võtsin kala koos kastmega ja see oli väga hea. Siis lisasin järgmise suutäiega eelmisele koostisele lehtkapsa krõmpsu, mida nimetatakse vahepeal ka kale kapsaks, ning suutäis oli veelgi parem. Ka kirsstomatid sobisid kalaga söömiseks. Kuid lõpuks jäid järele kartulitamp peekoniga ja arooniamoos. Minu üllatuseks sobisid need omavahel kokku ... moos võttis soolast maitset vähemaks. Ei usu, et kokk oli niimoodi planeerinud, kuid eks igaüks saab selle pearoa taldrikult endale ise sobivad komponendid kokku sobitada. Hindeks panime aga nelja, sest esiteks polnud see toit väga eriline ja teiseks kartulitamp peekoniga oli soolane. Aga see oli tubli neli.
Magustoidu kirjeldust lugedes ja fotot vaadates tundus see roog olevat päris magus - šokolaad šokolaadiga ... šokolaadisuflee "Porter", mis koosnes Valrhona tumedast šokolaadist ja pähklitest ning sufleekuubiku kõrval olid šokolaadibiskviidi tükikesed. Võtsin väikse suutäie sufleed ja ... võeh ... nii rammus ja magus. Sain aru, et seda rooga tuleb süüa imepisikeste tükikestena ja jätta vahele piisavalt aega tükikese suus sulamiseks ja magusa maitse taandumiseks. Šokolaadibiskviidid ehk andsid pisut tekstuuri juurde, kuid liiga magusat maitset need ei tasakaalustanud. Mina oleks siia lisanud suure portsu hapukirsi moosi või mingit muud magusat tasakaalustavat lisandit. Eha šokolaadisuflee maitse halb olnud, kaugel sellest, väga maitsekas ja huvitav. Magusa armastajad kindlasti kiljuvad rõõmust, kuid mina vana haputarmastav vanatoi panin sellele magusroale hindeks kolme. Ise veel mõtlesin, et huvitav kas kokk on milleski kibestunud, et ta nii magusat rooga serveerib ... lohutuseks!? Kes teab.
Sellised elamused Pierre´st. Muide, see toidukoht on üks väheseid, kus kannuvesi on tasuline ... 2.50 ... Homme ootab meid Mull ... sellest toidukohast kirjutas mulle kunagi kursavend, et tasub käia ... nüüd saame siis lõpuks sealse koka võimeid proovida. Kuid sellest juba homme.
Tuletan meelde ... Esitan väljakutse kõigile oma sõpradele ja tuttavatele ning teistele blogi lugejatele ja muidu toredatele toidunautijatele ... külastada võimalikult palju "Maitsva Tartu" kampaania toidukohti ja hinnata toitude maitseelamusi! Tegin hindamiseks alternatiivse hääletusvormi, mille täitmiseks peab vastaja autoriseerima end Googliga ning lisama oma külastamise kuupäeva ja alguskellaaja.
Magustoidu kõrvale siis ikka kohv ;)
VastaKustuta