Kuna täna õhtul on mul laulukoori proov, siis tegime Pierre´s abikaasaga bruntsi ehk hilise lõunasöögi. Jätsin spetsiaalselt lõuna vahele, et nautida sealse Maitsva Tartu menüü toite. Taas kord juhatati meid Pierre tagasaali, mis oli väga intiimne ja vaikne ... meile sobis. Ettekandja tuli ja rääkis kogu aeg meie vormis ... et "kas me oleme lõpetanud?" või "kuidas meile meeldis" ... ma tahtsin kogu aeg vastata, et nemad kõrgeausused on rahul... kuid hoidsin ennast tagasi. Nojah, eks igal teenindajal on oma stiil, kuid meie vormis suhtlemine on naljakas. Kõrvallauda teenindav kelner rääkis ikka teie vormis, et "kuidas teile meeldis?". See on küll parem variant. Kuid vaatamata sellele panin teeninduse ja interjööri hindeks viie, sest oli mõnus. Naljakas oli ka see, et igal laual oli laudlinal üks tomat ja üks sidrun ... mitte plastist, vaid päris. Täitsa huvitav, mida need sümboliseerisid. Igal juhul meeldejääv dekoratsioon.
Eelroog oli seekord mereandidest - grillitud kammkarbid, millele oli pandud lisandiks karamelliseeritud porrulauku, forellimarja ja šampanja-safrani kastet. Ma pole just mereandide nautija, kuid see kammkarp oli koos lisanditega täitsa söödav. Eriti kui sain sama kahvlitäie otsa nii kammkarbi ja porrulaugu mida siis kastme sees veeretasin. Maitsed sobisid kokku, kuid midagi jäi justkui puudus ... midagi üllatavat ja maitsekat. Panime hindeks nelja plussi... see oli kindlasti parem kui eilne lõherull, kuid siiski polnud nii hea ning eriline kui Fii ja Crepp´i eelroog.
Pearoog oli röstitud pardifilee, mille me tellisime valmidusastmes medium minus ... kuigi peakoka soovitus oli medium plus. No ei tea, miks ta soovitas küpset pardiliha ... see pole ju nii mahlane ja maitsev kui kergelt punane. Igal juhul saime, mis tellisime. Ja oli mahlane ning maitsev. Kastmeks oli tugevamaitseline aroonia-šerri kaste ning ühes taldriku nurgas säras apelsini chutney ehk eesti keeles hoidis ... no ma ei tea, miks restoranid kasutavad nii palju võõrkeelseid termineid. Lisandiks oli krõbe kartul ... ehk kartulipoolik, mis oli üle puistatud juustuga ning mis oli väga soolane. Kusjuures olid kõik maitsed tugevad, dominantsed ... mitte ühtegi maitset tasakaalustavat komponenti. Tagaküljes oli üks arooniakompoti oksake, mis oli hea. Hindeks taas neli, kuid seekord miinusega.
Magustoidu osas läksid meie arvamused abikaasaga lahku. |Šokolaadifondant ehk laavakook nimega PIERRE GOURMAND oli aus ehk täpselt selline nagu üks fondant olema peab ... pealmise kihi eemaldamisel voolas välja soe magus täidis, mis koos kõrval paiknevate hapukate vaarikatega ning fondanti peal oleva pirni-ricotta jäätisega andis väga mõnusa ampsu. Kuid sinna kõrvale pandud Josephine trühvel, mis koosnes valge šokolaadi, mis pidi olema sidrunimaitseline, sisse peidetud kitsejuustust. No ma ei tea ... minu arvates see komponent ei sobinud kuidagi fondanti juurde ... ja eriti selle hea jäätisega. Kitsejuust on väga hea punapeediga ja soojalt, kuid niimoodi serveeritult ... mulle ei maitsenud. Abikaasale aga meeldis ... no vot maitsed on erinevad ... kindlasti on nii minu maitsemeele pooldajaid kui ka abikaasaga nõustuvaid toidunautijaid. Küll olid sobivad lisandid fondanti ja jäätisega kreeka pähkli tukikesed. Andsid nii tekstuuri kui ka kergelt mõrkjat maitset. Kuna hinne on siiski minu panna, siis panin ka magustoidule nelja. 
See oli siis üheksas toidukoht külastada ja Maitsva Tartu menüüd nautida. Homme ootab meid lõuna ajal Toko. Eks näis, kuidas sealne menüü meid kõnetab...
Abikaasa väitis, et olen heldemalt hindama hakanud, kuid vaadates 2024 aasta hindeid, siis ei saa seda küll öelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar