Laupäeva õhtul oli Fii restoranis rahvarohke. Õnneks oli meil varakult laud broneeritud ja saime kena aknaaluse koha. Fii interjöör meeldib mulle, sest nagu ka varasematel aastatel, oli mõnus vaikne keskkond vaatamata suurele külaliste hulgale. Saime abikaasaga tavapärase häälega omavahel vestelda. Ettekandja juhtus ka sama olema, kes eelmisel aastal ja seetõttu läks kõik libedalt. Ta juba teadis, et joome kannuvett ja ei hakanudki meid tüütama "mulliga või mullita" vee pakkumisega. Nagu juba aru saite, tuleb teeninduse ja interjööri hindeks viis.
Eelroaks pakuti Fii´s Karilatsi forelli tataki´t, mis on jaapanipärane toidu valmistamise viis. Liha marineeritakse ja siis grillitakse nii kergelt, et vaid pealmine kiht pruunistub ja seest jääb liha punaseks. Täpselt nii ka meile pakutud kala oli, pealt küps ja seest toores ... kui mitte arvestada marineerimist. Forellitükkide peal ja ümber olid chia seemned ning ümber ponzu-vinegrett, mis on selline hapukas sojakastme-riisiäädika-sidrunimahla kaste, kuhu on lisatud erinevaid ürte. Selline kaste sobib imehästi kalaga ja seemned andsid tekstuuri juurde. Väga hea oli ka koka mõte anda juurde kausike sushiriisiga, mille peale oli puistatud furikake puru ehk jaapanipärast maitseainesegu. Riis oli kala ja vinegretikastme kõrval tahendav komponent. Muidu oleks liiga "vedel" toit olnud. Panin riisi otse kala kõrvale ja see imes endasse kastet ja siis sai rikastatud riis koos kalaga suhu toimetatud. Väga maitsev, meile see jaapanipärane eelroog meeldis ja hindeks sai viie. Ka serveering oli väga kaunis ...
Peraroog oli praktiliselt sama, mis Puente´s ehk madalal kuumusel pikalt küpsetatud lamba ristluu. Kuid need kaks rooga polnud isegi võrreldavad. Ja seekord tegin midagi, mida ma varem teinud polnud... ma alandasin Puente roa hinnet, sest võrreldes Fii lamba ristluuga oli neile pandud neli liiga helde ... alandasin Puente pearoa hinde kolmele. Mis siis Fii lamba ristluus nii head oli ... see oli nii hõrk, et ei tundunud lambalihana ... pehme, mahlane ja hästi maitsestatud ... kergelt suitsuse maitsega. Lisaks oli Fii peakokk pannud lambalihale kuivatatud petersellitükikesi, mis andsid nii maitset kui tekstuuri. Liha kõrval oli hiinakapsa kausile, mis oli täidetud pistaasiapähkli kreemiga ja puruga ning teises ääres oli kuhi pastinaagikreemi. Lisandid sobisid imehästi lambalihaga, kusjuures sobisid need ka omavahel ehk ka kapsaampsu juurde istus hästi pastinaagikreem. Viimane oli kuidagi mõnusalt hapukas ja kui me ettekandjalt küsisime, et kas sinna on õuna sisse pandud, siis tuli pärast kokaga konsulteerimist vastus ... jah, törts õunaäädikat oli selle hapukuse allikas. Mulle tundus, et kaste liha kõrval oli demi-glace, kuid selles ma kindel polnud ja seda menüüs ka kirjas polnud. Ja musta küüslauku ma toidus ei leidnud ... ju see oli millessegi lisatud. Kuid see selleks ... igal juhul oli see lamba ristluu koos kõigi lisanditega imehea ja kandideerib parima pearoa tiitlile. Hinne viis pluss !
Magusroog oli väga eriline, selle tuum oli ettekandja sõnul peakoka abikaasa vanaema aiast pärit talvenaudingu sorti õun, mida oli kaks kuud hoitud 60 kraadise temperatuuri juures ... jajah, küsisin üle, kaks kuud. Selle "musta õuna" ümber oli peakokk ehitanud mascarpone juustu kreemist ümbris ja selle peale oli veel õnnestunud kinnitada vaarikaželeest kiht. "Õun" istus valge šokolaadi alusel. Igal juhul nägi see õun väga hea välja. Ja maitses ka imehästi, proovisin maitset tervikuna ehk kõikidest komponentidest koos ja siis neid ka eraldi ... koos oli maitseelamus imehea ja kui eraldi, siis mascarpone kreem oli väga maitsekas, vaarikaželee kergelt hapukas, valge šokolaad loomulikult magus ja see õun seal kõige sees peidus oli mõnusalt hapukas. No ma ei tea, kuidas nad sellise magustoidu kokku oskasid kombineerida... üllatus ... meeldiv üllatus. Hindeks viis pluss !
Kuna see õuna valmistamine tundus nii uskumatu, siis küsisin hiljem Chat GPT ... mis juhtub õunaga, kui seda hoida kaks kuud 60 kraadise temperatuuri juures ... ja vastus oli:
mis juhtub õunaga, kui seda hoida kaks kuud 60 kraadise temperatuuri juures? Ja vastus oli:
Kui hoida õuna kaks kuud ~60 °C juures, siis juhtub temaga päris palju – ja mitte midagi eriti söödavat.
Lühidalt, mis toimub:
-
Vesi aurustub → õun kuivab tugevalt. Algul närbub, hiljem muutub kas väga kõvaks ja nahkjaks või pudruks (olenevalt niiskusest ja õuna tükeldamisest).
-
Ensüümid ja rakkude struktuur lagunevad → tekstuur kaob, õun ei ole enam krõmps.
-
Pruunistumine
-
Alguses toimub ensümaatiline pruunistumine
-
Pikema aja jooksul ka aeglane Maillardi reaktsioon (suhkrud + valgud), mis muudab värvi ja maitset
-
Maitse muutub → magusus väheneb, tekivad mõrkjad ja “keedetud” või isegi kõrbenud noodid
-
Vitamiinid (eriti C-vitamiin) hävivad peaaegu täielikult
-
Mikroobid
-
60 °C tapab paljud mikroobid, aga mitte kõiki spoore
-
Kui keskkond pole täiesti kuiv, võib tekkida riknemine või ebameeldiv lõhn
Tulemus kahe kuu pärast:
🍎 → ❌
Midagi kuivatatud õuna sarnast, aga halva maitse ja lõhnaga, toiteväärtus madal ja süüa ei soovitaks.
Päris naljakas ... 😃😃😃😃😃 ... kuid Fii koka tulemus oli hoopis teistsugune ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar