Kuhu mujale ikka pühapäeva lõuna ajal perega minna kui mitte Maitsev Tartu kampaania toitusid nautima. Seekord siis Sinimandriasse mõnusa ümmarguse laua taha. Meie kohal seinal oli samblast - taimedest tehtud roheline vaip ning laual suur kimp kevadisi tulpe ... kui väljast tundus selle toidukoha kujundus mannetu, siis sisse astudes oli täitsa hubane. Ka külastajaid oli meie toidukorra ajal parajat moodi. Teenindaja oli meeldiv ja asjalik. Sellise teeninduse ja miljöö puhul saab ainult viie panna.
Eelroog oli samuti viieline, selleks oli Pähkla forelli ballotiin ehk maarahva keeles öeldes kapsarull. Nimelt oli madalal temperatuuril kaua küpsetatud forell mõnusalt maitsestatud ja keeratud seejärel Savoy (savoia) kapsa lehe sisse. Rulli peale oli puistatud rohkelt maitserohelist ja selle all ja ümber oli kartulivahu lomp ... mille alla oli peidetud veel kergelt karamelliseeritud lillkapsas. Kartulivahu sees olid tilliõli täpikesed. Maitses eelroog hästi, isegi väga hästi. Maitsed olid tasakaalus ja erilised. Kala ei domineerinud ... samas oli mõnusalt maitsekas. Kartulivaht koos selle alla peidetud lillkapsaga sobis imehästi kala-kapsarulliga. Ainuke puudus oli ehk see, et eelroaks polnud see roog piisavalt isu tekitav ... nagu eelroale kohane. Siiski panime hindeks viie, sest maitsebukett oli maitsev aja tasakaalus ning eelroog ise eriline.
Pearoaks oli taas kord pikalt madalal temperatuuril küpsetatud lambakints. Seda valmistamismeetodit kasutatakse viimasel ajal ikka väga sagedalt ja lammaski on mitmel korral Maitsva Tartu menüüs meie lauale toodud. Seekord oli lambaliha küll hõrk, mõnusalt pehme ja mahlane. Tõsi, liha oli palju kiulisem kui Fii pakutud Uus-Meremaa lamba ristluu liha, kuid see ei häirinud. Ma siiani ei suuda uskuda, et erineva päritoluga lambaliha võib nii erineva tekstuuriga olla. Seekord oli lambaliha küpsetamise ajal üle võõbatud metsmarja glasuuriga ja liha peale oli maitseks pandud jogurtimajoneesi ... mis oli väga hea valik, sest tasandas liha tugevat maitset ja siis veel maitserohelise võrseid. Lihapala kõrval oli juurselleri gratään, mille peal andis maitset mustika-vaarika-mustsõstra moos ja lisaks oli peal väga hästi valmistatud kalekapsa krõps. Pole kaua aega nii hästi valmistatud kalekapsast söönud. Liha ja juurselleri vahel laius aga lihaleeme kaste. Hea kooslus ... lambaliha ja kastme maitsed olid tugevad-intensiivsed ja juurselleri ning majoneesi omad mahedamad. Bukett oli õige pisut kaldu tugeva maitse poole, kuid viie vääriline oli see siiski.
Magusroog oli pisut teistsugune, kui Maitsev Tartu kodulehel oli kujutatud. Vaarika-kadakamarja tiramisu serveeriti väikses kausikeses ja puudus alus kohviubade ning värskete vaarikatega. Kohviubadest ma puudus ei tundnud, kuid värsked vaarikad oleks selle magustoidu juurde ära kulunud küll ... sest tiramisu oli väga magus ja miski ei tasakaalustanud seda. Jah, kadakamarja tükikesed andsid tiramisule erilise ja mõnusa maitse, kuid ei teinud seda hapukamaks. Jänesekapsalehed peal olid hapukad, kuid nende hapukusest ei piisanud kogu kausitäie maitse muutmiseks. Seega saab magusroog hindeks neli. Hea, kuid tasakaalust väljas.
Vot selline maitseelamus Sinimandrias. Loodan, et peakokk ei jäta järgmine kord olulisi komponente lisamata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar