Esimene linnuke Maitsva Tartu kampaanialehel on kirjas ... Pompei ei petnud lootusi

Pompei peakokk Erik Enula. Foto FB lehelt.

Pühapäeval 01.veebruaril andsime oma selle aasta avangu "Maitsva Tartu" kampaaniale. Pidime perega minema Dorpatisse sööma, kuid kuna see on pühapäeviti suletud, siis asendasin selle kiirelt Pompei´ga. Restorani kodulehelt leidsin, et peakokaks on seal Erik Enula, kes ammutab inspiratsiooni Itaalia köögist. Huvitav oli ka see, et akna all istudes nägime peakokka liikumas Pompei ja üle tänava asuva baari Paral-lel vahel. Pärast einestamist küsisin ettekandjalt ... ja sain vastuse, et ta ongi paralleelselt kahe toidukoha peakokk ... sealt vist ka kõrvalasuva paari nimi 😏... eks me siis näeme teda jälle, kui Paral-lel´i läheme. Kuidas ta küll jõuab kahe koha peal korraga töötada???

Eelroaks oli kaks itaaliapäraselt lasanjelehe sisse keeratud hautatud metssealihaga täidetud rulli. Sellest siis ka eelroa nimetus "Itaalia kaheraudne".  Kusjuures olid rullid kaetud kolme värvi kastmega, mis moodustasid kenasti itaalia lipuvärvid. Vasakpoolne oli Bešamell kaste ehk eesti keeles valge kaste, mida valmistatakse võist, piimast ja jahust. Sellist kastet on minu ema tohutu arv kordi keedetud kartuli ehk kuiva kartuli juurde pakkunud. Eks prantsuse keelne nimi kõlab menüüs kaunimalt. Siin oli valge kastme sisse lisatud rohelisi ürte, nii et kaste sai "õiget" värvi. Mis lipu moodustamiseks vaja oli. Keskel oli valge Aioli kaste, mis on küüslaugust ja oliiviõlist valmistatud paks emulsioonkaste. Vastavalt koka maitsemeelele ja oskustele pannakse sinna juurde munakollast, sinepid, sidrunimahla või muid lisandeid. Pompei peakokk oli valmistanud parmesani aioli ehk lisatud oli ka Põhja-Itaaliast pärinevat parmesani juustu. Ja kõige parempoolne oli tavaline tomatikaste, mida ikka lasanjele lisatakse. 

Nüüd siis maitsetest. Hästi tugevate maitseelamustega eelroog, sest kui ürtidega Bešemell kaste oli selline tagasihoidlik, siis nii aioli kui ka tomatikaste olid tugevamaitselised. Jah, eelroaks sobivad tugevamaitselised komponendid ... mis sobisid ka nende liharullide juurde. Aga samas oli see toit eelroaks liiga rammus ... kõht peab sellise rammusa eelroaga tublisti vaeva nägema ... minu ettekujutus eelroast on tugevamaitseline ja kerge eine. Seega panime sellele eelroale hindeks neli. Seda võiks pakkuda pigem põhiroana. 

Pompei põhiroog "Maitsva Tartu" kodulehelt

Kui eelroog oli itaaliapärane, siis põhiroog pärineb vist Baski köögist, sest just seal pakutakse küüslaugu-oliiviõli-kala ehk pil-pil kastet koos tursaga. Kusjuures pil-pil nimetus pidavat tulema sellest helist, mis teeb kuum õli, kui sinna turska või küüslauku lisada. Igal juhul oli väiksel kuumusel (46 kraadi) pikalt küpsetatud tursafilee selle kastmega kenasti üle valatud. Kõrval olid kartulid, mis olid kaetud teravamaitselise Parmigiano Reggiano juustu aioliga. Nimetatud juust pärineb Itaaliast, kelneri sõnul Emilia-Romagna piirkonnast ja seda ei valmistata kusagil mujal. See on puuviljane ja pähklimaitseline kõva juust ... mida aetakse sageli segamini parmesaniga, kuid need on kaks täitsa erinevat juustu. Aioli peal olid kalamarja täpiked ning maitseroheline. Teine kuhil kala kõrval moodustus maapähklikreemist ja selle peal olevatest maapähkli krõpsudest. Kusjuures see teine kuhil nägi oluliselt erinev välja kui Maitsva Tartu kodulehel oleval fotol. Kui kodulehel olid maapähklikreemi peal rediseliistakud, siis siin maapähklikrõpsud. Kuid see vahetus oli väga hästi õnnestunud, sest krõpsud andsid nii kreemile kui ka tursale mõnusat tekstuuri juurde. 

Meile pakutud põhiroog

Pompei põhiroog oli kokkuvõttes tõsiselt hea maitseelamus. Võibolla pil-pil kaste oleks võinud olla natuke tugevama maitsega, kuid samas kompenseeris seda nii maapähklikreem koos krõpsudega, mis sobisid mõlemad ideaalselt tursaga, kui ka kartulite peal olev Parmigiano Reggiano kaste ... mis oli mõnusalt terava maitsega. Proovisime erinevaid kombinatsioone ja peaks mainima, et kõik komponendid sobisid teineteisega. Turska ilma lisanditeta ei soovita proovida, sest siis on see liiga nõrga maitsega. Seega panime hindeks viis ... õige väikse miinusega.

Magustoit Ris a´la Mande sai seevastu puhtalt hinde viis ... sest riisipuding, mis oli valmistatud brüleekreemi koostisosadega ning karamelliseeritud suhkru kattega ja kuhu oli lisatud törtsuke Amarettot, maitses suurepäraselt. Pähklid ja mandlid magustoidu peal andsid sellele kergelt mõrkja maitse ning vaarikad ja põldmarjad riisiga brüleekreemi all olid nii head hapukad ... neid oleks võinud isegi rohkem olla. Kokkuvõttes ideaalne magustoit Pompei mõnusa lõunasöögi lõpetuseks. Lisan siia abikaasa jäädvustatud foto sellest imelisest roast.

Ka teenindus oli Pompeis hea. Kelner oli meeldivalt sõbralik ja rahulik. Proovis leida vastuseid kõikidele meie küsimustele ning samas oli tagasihoidlik ja tähelepanelik. Kõrvallauas oli meie lõunatamise alguses väikelastega perekond, kelle lapsed olid väga kõvahäälsed, kuid kelner oskas ka selle olukorra meeldivalt lahendada, naeratades ja kummardudes rääkides meile lähemale, et me ikka kuuleks tema sõnu. Seega sain ka teeninduse eest panna rahuliku südamega hindeks viis. Mõnus lõunasöök ... Pompei ei petnud lootusi.