Lihuniku Äri Maitsva Tartu komplektiga saab kõhu meeldivalt täis.

Lihuniku Äri Maitsva Tartu menüü roogasid läksime mekkima kella nelja ajal, sest õhtul on mul teisipäeviti koorilaul. Ja hästi tegime, sest siis oli seal väga vähe külastajaid. Kusjuures on see toidukoht nii väheste laudadega, et alates kella kuuest on kõik lauad broneeritud ... vähemalt nii väitis oma vestluses seal töötav ettekandja. Sellel daamil oli kõvasti tegemist, sest ta oligi ainus teenindaja ... lisaks liikus köögipoolel kaks nooremapoolset meest. Väike tragi personal ... eks kelnerikoolitust oleks sellele ettekandjale pisut juurde vaja ... ja tümpsuva muusika ning minimalistliku interjööri tõttu ei olnud selles kohas eriti hubane. Nii et teenindus ja interjöör said seekord hindeks nelja.

Eelroaks pakuti mahekasvatusega Vaidava niitudel rohtu söönud veise abatüki haket, mis oli segatud rohkete ürtide ja suitsuse maitseõliga. Just viimane andis sellele lihakuhilale erilise meeldiva maitse. Kusjuures saime suitsuse maitse saladuse jälile alles pärast eelroa lõpetamist, kui küsisime ettekandjalt, kuidas nad selle suitsuse maitse saavutavad. Igal juhul oli liha koos juurde pakutud röstitud leivaga väga maitsev. Rohelise sibula majonees ehk mojo, nagu menüüs kirjas oli, sobis hästi lihaga ning veelkord ... suitsune õli andis erilise meki. Just selline nagu eelroog olema peab ... pärast söömist jäi pikaks ajaks hea maitse suhu. Hindeks tubli viis !

Pearoog oli kopsakas steigitükk ... mille kohta kahjus ei ettekandja ega kokk ei osanud öelda, millisest veise kehapiirkonnast see pärines. Saime vastuseks vaid, et sisetükk ... no imelik oleks olnud kui oleks pidanud sööma veise välistükki ... see ju karvane. Igal juhul polnud see sisefilee ehk tendeloin. Kuid steik oli hästi maitsestatud ja parajalt küpsetatud ... ehk õige pisut punasem oleks võinud olla. Loomulikult ei küsinud ka siin keegi enne serveerimist meie soovitud küpsusastet. Steigi ümber laiuv punase portveini kaste oli tugevamaitseline, kuid sobis lihaga imehästi. Juurselleri kreem on teada tuntud hea lisand veiselihale, ka seekord sobis see hästi nii steigi kui ka veinikastmega. |Šalott-sibul oli hästi karamelliseeritud ning maitses nagu hästi karamelliseeritud sibul ... Vaid kalekapsas oli seekord natuke vintske ... see oleks võinud krõmpsum olla ... Aga kõhtu täitis see praad korralikult, sest lihatükk oli mehine ja lisandeid selle juurde piisavalt ... ei pidanud liha kuivalt sööma. Seega paneme hindeks ikka viie, tõsi küll väikse miinusega ...

Magustoiduks toodi suur  tiramisu plaadikoogist väljalõigatud tükk. See oli traditsiooniline tiramisu, mille vahele oli pandud pohlamoosi. Kahjuks ei tulnud pohlamoosi hapusus üldse esile ja veelgi enam, pohlamoosi maitset oli õige pisut. Kook oli küll hea ja mahlane, kuid ei midagi erilist. Võibolla olid ootused pohla-lisandi osas suured ... sest need on ju minu lemmikmarjad. Ei tea ... kuid üle nelja see roog küll ei saa. Maitse oli hea, kuid tavaline ... ei üllatanud millegagi. Ja väljanägemine oli ka nadi ... lihtsalt tükk kooki. Lihuniku Äril on selles osas veel arenguruumi.

Kuid kõht sai korralikult täis ja oli hea minna laulma ...