Puente on taas uus koht, kus ma pole käinud. Otsustasin täna pärast kinnisvaramaakleritele peetud kolmetunnist sisekliima alast loengut seal üksi hilist lõunat süüa ... sest loengu ees ja vahel ma tavaliselt ei söö. Broneerisin laua interneti teel ja sain kiiresti ka kinnituse, et olen oodatud. Väga hea. Kuid asukoht pole Puentel üldse hea, sest sealkandis pole enam auto parkimise võimalust. Kõige lähem koht oli raudtee kõrval, kust restorani oli päris pikk maa ... eriti sellise külmaga. Hea et sinnagi parkimiskoha leidsin ... aparaaditehasest üle tee kiriku juures on ka parkla, kuid see oli täis.
Puente on samades ruumides kus oli Trikster Tihane ja ega interjöör väga palju muutunud ei olnud. Taas kord sain istuda teisel korrusel, kus lagi on lähedal ... kuid sealt on hea vaade tänavale bussipeatusse. Kusjuures luusis seal ikka veel ringi Aparaaditehase maskott ... kass ... toidukohad tulevad ja lähevad, kuid kass jääb. Mind ta väga miilustama ei tulnud, ju ta siis teadis, et mulle kassid ei meeldi.
Eelroaks tõi kelner mulle lauale Tiradito ... mis originaalis on Peruust pärit carpaccio sarnane roog, mida pakuti toore kala maitsestatud lõikudena. Puento peakokk oli asendanud kalaviilakud veise flank steigi viilakatega. Kes soovib teada, millisest veise kehaosast pärineb flank steik, peaks lugema minu eelmist postitust
Lihuniku Äri maitseelamustest, panin sinna selgituseks terve veise joonise kõikide steigikohtade kirjeldustega. Nagu näha on flank steik kõhuääre tükk ... mis on suhteliselt vintske ... seda väitis ka kelner, kui toidu lauale tõi. Ta ei eksinud, liha oli lõigatud küll õhukesteks viilakateks, kuid iga viilakat pidi kaua-kaua närima, selleks et see alla neelatavaks muuta. Maitsestamiseks oli lisatud lihale Peipsiveere sinepit ... mis domineeris kõikide muude lisandite üle. Koriandri aji verde, mis pidi olema samuti Peruust pärit roheline kaste ning isegi marineeritud tšilli maitsed ei pääsenud kuidagi löögile. Proovisin küll võtta neid ilma sinepita, kuid ikka juhtus ka tükike sinepit kahvlile ja ... ei mõistnudki teiste lisandite maitset. Küll olid bataadikrõpsud hästi valmistatud ja maitsvad .... ning andsid roale tekstuuri juurde. Mis hindeks panna? Ehk
neli ... väikse miinusega ... ei saa öelda, et roog ei sobinud eelroaks, kuid komponente kokku pannes polnud kokk arvestanud sinepi domineerimisega ning steik ... no see oleks võinud olla kergemini söödav.
Pearoa põhiliseks koostisosaks oli madalal temperatuuril küpsetatud lamba ristluu ... menüüs oli kirjutatud küll madalküpsetatud, kuid võtsin endale õiguse seda sõnastust muuta. Madalküpsetatud kõlab nagu millegi all madalal küpsetatud ... või siis põranda lähedal madalal küpsetatud. Kuid ega maitse sellest ei muutnud, kuidas seda lihatükki nimetati. Liha oli küll pehme nagu hautis, kuid sellele vaatamata pidi lambaliha kiudusid pikalt närima, et need muutuks peenemaks. Lõualuud, mis olid juba eelroast väsinud, said veel tööd. Kaste lambaliha peal oli prantsusepärane
demi-glase kaste ehk tugeva maitsega pruun kaste. Oli küll tugeva maitsega ja andis lambalihale maitsekust juurde ... sobis. Veel olid ümber lihapala wasabi majoneesi törtsud, tilliõli ning grillitud paprika
chutney. Kusjuures sellest viimasest komponendist ei saanudki hästi aru, mis see oli ...
chutney peaks olema indiapärane paks kaste ... ja kirjelduse järgi pidi see selle roa juures paprikast tehtud olema, kuid ei saanudki aru, milline osa see oli. Pärast pearoa lõpetamist jäi meelde vaid hammaste vilgas töö. Kuid maitseelamust ei saanud. Hindeks taas
neli. Ah jaa, bataadikrõpsud olid head ja ka peal olevad heledad krõmpsud ka ...
Magutoit oli väikse koduaia kujuline šokolaadi muretaigna korvike, mis oli täidetud pistaatsiapuru (vasakul), yusu kreemi (keskel) ja
brownie puruga (paremal). Viimane sümboliseeris mulda koduaias. Yusu kreem oli hea hapukas ning sobis hästi magusa
brownie puruga ning korvikese põhjaga. Korvikese peal olevad vaarikad ja mustikad olid samuti hapukad ja sobisid komplekti. Kõige peal oli tüümianioksake ... mis oleks võinud olla peenestatud, et anda maitset mitmele suutäiele ... nüüd sai seda erilist tüümiani-yusu-brownie segu maitset vaid ühe korra tunda ... kuid sellest järeldasin, et tüümian sobis sellesse kompleki. Kokkuvõttes hea magustoit. Ehk yuzu kreemi oli pisut rohkem kui pidi, kuid kuna mulle meeldivad hapud maitsed, siis mulle sobis. Hindeks
viis. Kusjuures pidid menüü põhjal seda magustoitu kaunistama lilled ... kuid neid polnud.
Lõpuks siis teenindus ka miljöö ... noh jah ... kelner oli väga püüdlik, talle paneksin hea hinde, kuid interjöör ei andnud minu arvates restorani mõõtu välja. Ka see, et laual olid söögiriistade all tavalised paberist salvrätid, mitte riidest rätikud, et kahvlid-noad-lusikad olid tavapärased, keskmist kvaliteeti ning et kogu toidukoht oli avatud igasugustele helidele ... see kõik see oli pigem keskmise kohviku, mitte restorani miljöö. Tänu kelneri püüdlikkusele panen nelja, muidu oleks aste madalamalt hinnanud. Eriti naljaks oli, et Maitsva Tartu kodulehel oli kirjas ... Puente on rohkem kui restoran. Minu arvamus läheb selle toidukoha vedajate arvamusest ikka kapitaalselt lahku. Eks ma olen vist vanamoeline ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar