Nüüd jäid mõned päevad Maitsva Tartu kampaania toidukohtade külastamisel taas vahele. Vaja oli Tallinnas raamatuid laiali vedada ja Viljandi Kultuuriakadeemias loenguid lugeda. Tahaks küll iga päev neid imehäid toite nautida, kuid eks töö tahab ka tegemist.
Antoniuse restoran on keldrikorrusel ja akendeta, nagu punkris istuks. Kuid samas on võlvialused muudetud eraldiasetsevateks ruumideks ning need on istumiseks hubased. Ka kelner oli tasemel, leidis aega meie kommentaarid ära kuulata ja samas jäi tagasihoidlikuks ning viisakaks. Seekord ma panen interjööri ja teeninduse hindeks viie. Edaspidi peaks vist neid kahte eraldi hindama hakkama ... Ka Antoniuse peakokk saatis meile tervituseks ühe väikse torbiku, mis "oli kah" ... kuid aitäh ikka.
Eelroaks oli krõbe kalkun, millele oli Maitsev Tartu kodulehe andmetel lisanditeks porgandi-sidrunheina kreem, marineeritud muskaatkõrvis ja roheline sibul. Reaalsuses oli aga lisanditeks porgandilaastu sisse keeratud salat ja kalkunirulli ja porgandirulli vahel õige väheke nimetatud kreemi. Ja kalkunirull oli küll krõbedusest kaugel, sest paneeringu sees oli täiesti tavaline kalkunifilee ... see rull meenutas pisut Kiievi kotletti, kuid või oli seest puudu. Ja linnuliha on ilma võita tuim ... Nii. Kelner soovitas süüa kõike koos ... see polnud kerge saada kõiki komponente ühe kahvlitäie peale, kuid pärast väikest pusimist õnnestus. Sellel koondmaitsel polnud viga, kuid kreemi tuli võtta paras ports, et saada kuivavõitu rull natukenegi mahlasemaks. Nii juhtus see, et kreem sai poole rulli peal otsa ja teine pool rulli tuli juba kuivalt süüa. Porgand ja salat ei andnud piisavalt mahlasust. Ka mingit erilist maitseelamust sellest eelroast ei leidnud.... maitses nagu kuiv Kiievi kotlet. Seega sai hindeks nelja miinuse. On arenemisruumi.
Pearoaks saime mekkida praetud siiafileed, mille lisanditeks olid õuna-fenkolisalat ja kartulikeerud. Kastmeks sinimerekarbi-valge veini kaste, mille sees oli juurselleri kreemi saar. Kala oli taas kuivavõitu ... ei tea, kas viga oli minus või kokas. Ka siin soovitas kelner võtta kõiki komponente koos ning see muutis toidu veel kuivemaks, sest kartulikeerud polnud mitte eriti krõbedada, vaid hoopis sellised tuimad, mis võtsid kastmelt ja kalalt viimasegi mahlasuse raasu. Kui võtsin kala ilma kartulita, vaid kastme ja juurselleri kreemiga, siis oli maitse hea. Kuid kreemi ja kastet pidi võtma korralikult juurde, et kala mahlasemaks saada. Ilma kartulikeeruta oleks see roog parem olnud ... nii me ka kelnerile ütlesime, kui see meilt küsima tuli, et "kuidas maitses?". No ma ei tea ... nii vana kõrgel tasemel restoran ja ikka ei saa rooga tasakaalu. Ka pearoa hindeks on neli miinus.
Ning lõpuks magustoit. Meekook, millele oli lisatud vadakujäätist, vaarikapärleid ja astelpajukärg. Meekook olla inspireeritud peakoka hobist, mis on mesindus. Ka astelpaju marmelaad oli meekärje kujuline ning lisatud kaunistused samuti. Vadakujäätise peal oli väikseid apelsinitükikesi ja mündilehti, mis andsid maitsekust juurde. Alguses oli tunne, et meekook, no mida erilist sellega ikka saab ette võtta, kuid kui sööma hakkasime, siis oli Antoniuse peakoka meekook koos komponentidega väga mahlane ja maitsev. Jäätis sobis selle peale ideaalselt ja astelpaju kärg andis hapukust. Vaarikapärlid oleks võinud olla pisut hapukamast moosist tehtud, kuid õnneks oli neid vähe ... ei tõstnud terviku magusust. Tavapärasest koogist oli saanud meistriteos. Hindeks viis. Maitses.
Kui vaadata Antoniuse Maitsev Tartu roogade keskmisi hindeid, siis on näha, et vaid ühel aastal
... 2022 maitseelamus... on peakokk meie maitsemeele kohaselt ideaalselt õnnestunud ... kuid muidu jäänud pigem heaks keskpäraseks. Igal juhul on arenemisruumi ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar