Reede õhtul on tänavaköögiga Kolm Tilli paksult täis noori erinevaid jooke pruukivaid noori. Igal juhul tundsin end täieliku rariteedina ... minusuguseid vanapapisid seal rohkem polnud. Kuid toidu nautimiseks see melu ja avatud ruum väga ei sobinud. Ei saanud keskenduda maitsetele ... Ettekandja oli küll väga püüdlik, kuid isegi teda oli vaevu kuulda. Kuid jah ... ega see koht minusugustele polegi mõeldud. Interjööri ja teeninduse hindeks panen ikka kolme. Minu arust ei sobi see koht üldse Maitsva Tartu toitude nautimiseks ... toidud on head, kuid neid selles keskkonnas nautida keeruline ...
Eelroaks tõi ettekandja lauale siia äkise ... seekord oli siiakala äädika ja sibulaga marineeritud ... ning tundus, et äädikat oli pisut liiast, sest see maitse domineeris. Lisandid oli huvitavad ... tekstuuri andis kohapeal valmistatud rukkileib, mille sisse oli puistatud päevalilleseemneid ja köömneid ning lisatud ka mett. Värvi ja maitset andsid kaht sorti kreemitörtse ... esimene heledam mascarpone-võikreem küüslaugu ja tilliga ning teine punast värvi kartulist truffe de chine valmistatud püree. Selle kartuliga tuli mulle meelde lapsepõlvekodus Võrumaal kasvatatud kartulisort "väikõnõ verrev" ... mis oli väga hea maitsega punase sisuga kartul. Kuid see selleks. Igal juhul olid lisandid täitsa tasemel, maitsekad ja sobisid kokku kalamarja ja vutimunadega. Kahju, et see siig nii tugeva äädika maitsega oli ... oleks kala olnud pehmema maitsega oleks saanud viie panna, kuid nüüd on neli kohane hinne sellele eelroale.
Pearoaga oli kokk kõvasti vaeva näinud ja see oli väga hästi õnnestunud. Mitte kauaküpsetatud põseliha ... ei, see oli tekstuuri ja maitse poolest täitsa tavaline tugeva maitsega rammus veise põsk ... kuid lisandeid oli iga väikse põseliha tükikese kohta erinevaid ja erilisi täiesti piisavalt. Nii ma soovitangi seda rooga nautida ... väike tükike põseliha ja siis korralik ports lisandivalikust juurde. Mulle maitses kõige rohkem juursellerikreem, kuid ka aedvilja-trühvli ürdikreem oli samuti koos väikse lihatükikesega väga maitsev. Tahaküljele jääv veini-lihaleeme kaste oli tugevama maitsega, kuid koos kreemidega päris hea ja ettepoole jääv püree, mille koostis oli laual oleval menüül olemas, kuid Maitsev Tartu kodulehe menüül seda polnud ja ... kahjuks ma ei mäletanud, millest see tehtud oli. Kuid erilise ja hea maitsega oli see ikka. Liha peale oli puistatud veel erilise maitsega gremolata maitseainesegu ja Sichuani pipratükikesi. Liha all oli veel mõned grillitud sparglivarred. Väga vaheldusrikas ja eriline roog. Hindeks kindel viis. Pärast selle roa söömist oli tükk aega hea maitse suus.
Magusroa välimus oli petlik ... just nagu magus sõõrik, kuid tegelikult oli sõõrikukujuline hoopis mustsõstrakreemi jahutatud rõngad, mille vahele oli pandud valge šokolaadi mascarpone kreemi ning passionikreemi. Tekstuuri andsid sellele toidule mandlikrõbedik ja piparmündibesee. Imehea hapukas ja maitsekas magustoit. Kusjuures kõik komponendid sobisid omavahel. Ka tekstuur oli kenasti paigas. Hindeks täiesti kindel viis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar