Kui eile jäi Maitsva Tartu menüüd pakkuvate toidukohtade külastus vahele, sest olin Tallinnas, siis täna õhtul ootas meid Kampus. Kohale jõudes olime natuke pettunud, et pidime istuma allkorrusel, sest seal on suhteliselt kärarikas ja kitsas. Kusjuures olid ülemise korruse lauad täitsa vabad ... kuid neid hoiti vist suurematele seltskondadele. Me olime ju ainult kahekesi abikaasaga. Veel häiris natuke, et riideid polnud kuhugi panna, nagid olid täis... pidime panema tühja tooli peale. Nojah, see selleks. Vähemalt oli kelner väga lahke ja viisakas ning saime toidud vaatamata suurele külastajate arvule suhteliselt kiiresti lauale.
Eelroog oli krõbedale saiaviilule sätitud vähisabade, hollandi kastme ja Karilatsi forellimarja terakestega kate, mille peal olid tillitükikesed. Kõrvale valas kelner eraldiasetsevast kannust karulauguõli, väites, et see karulauk oli korjatud eelmisel kevadel ... võibolla. Nägi täitsa hea välja, kuid juba esimese suutäie juures tundsin, et midagi oli nagu puudu ... selline lage eelroog ... ei saa öelda, et komponendid ei sobinud kokku, kuid pärast iga suutäie söömist jäi tühi tunne maitsemeeltele. Eelroog võiks olla pisut rohkem maitsemeeli ergutav ... Panime hindeks nelja. Selline oli kah eelroog ... polnud paha, kuid ei miskit erilist.
Pearoog oli Järveotsa vutt, fileeritud, mitte tervena. Mäletan, et ühel aastal pakuti grillitud vutti fileerimata ja need olid toona küll väga nälginud vutid. Kuid jah, seekord oli korralik lihaports ilma luudeta. Kõrval oli suure pelmeeni kujuline maapirni-trühvli kreem. Hmmm ... juba mitmes selline sellel aastal. Vuti all ja ümber oli seene
duxelle ehk klassikaline prantsuse köögist pärinev peeneks hakitud seente, šalottsibula ja ürtide segu ... natuke pesto moodi, kuid mitte nii vürtsikas. Siis oli veel nisulinnast, üks väike marineeritud peet ning rohkelt rohelist õli. Peale oli puistatud tekstuuriks paisutatud tatart, mida oleme varemgi prae juures kohanud. Nüüd siis maitsete sobivusest ... sobisid. Maapirni-trühvli kreem oli hea, maitsekas, kuid pisut tagasihoidlik. Peet oli vürtsikas, kuid seda oli nii vähe ja see
duxelle ... no ei tea, pesto oleks parem olnud. Maitselt oli eriline, kuid taas ... kuidagi lage. Maiseelamust sellest praest ei saanud, täitsa söödav ... kuid ... jah, elamust polnud.
Neli pluss. Kuid viit ei venitanud kuidagi välja. Lisatud foto on Maitsva Tartu kodulehelt (autor Mana Kaasik), sest enne söömist foto jäi seekord endal jäädvustamata.
Aga magusroog oli väga hea. Isegi nii hea, et tõstsime selle parima magustoidu nominentide nimekirja. Mis seal siis nii head oli ... maitsete tasakaal. Hapu ja magusa tasakaal, pehme ja tugeva maitse tasakaal ja kõva ning pehme tekstuuri tasakaal. Imehea. Tehtud oli see magustoit itaalia pehme besee eeskujul, mille törtsude vahel oli astelpaju hüüve ning mille sees olid hapukad vaarikad. Peale oli puistatud tekstuuriks ja maitseks külmkuivatatud vaarikapuru ning ümber laiutas amaretto siirupi meri. Kusagil oli veel ka jogurti
crumble , kuid seda kihti ei leidnud ... aga võibolla olid need törtsud hoopis jogurti
crumble´st. Igal juhu, oli mis oli, aga väga hea oli. Natisin seda väikeste ampsukestena nii pikalt kui sain, kuid lõpuks ikka sai otsa. Hea maitse jäi pikaks ajaks suhu. Puhas
viis !
Homme õhtul kostitab meid Fii ... kuid päeval vaatan olümpiamänge. Kahju, et meie curlingupaar täna kaotas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar