Esmaspäeva õhtul võtsime ette uue toidukoha, Aplaus 1870, mis asub Vanemuise suure maja esiküljel ning kus varem oli Shakespear kohvik ... Kõik on muutunud, interjöör on ümber kujundatud, toidud ja teenindus on vahetunud ... mis on ka loomulik, sest Aplaus on siiski uus, mitte endine kohvik. Kindlasti on läinud interjöör helgemaks ... vaatamata sellele, et käisime seal söömas õhtul, oli ruumides valgust piisavalt. Ei oskagi öelda, kas see muudatus oli sobilik ... varasem interjöör oli intiimsem. Kuid nagu ma aru sain, keskendubki nüüd uus toidukoht mitte vaid õhtusele ajale, vaid pakub ka lõunaeineid ... sellest lähtekohast on muudatused õiges suunas. Vähemalt ei voori selle toidukoha akna taga pidevalt inimesed. Ettekandja oli meeldiv - rahulik, asjalik. Panen siis teeninduse ja interjööri hindeks viis miinus ... et neil oleks arenemisruumi.
eelroog oli väga huvitav ... kokkupressitud madalküpsetatud lambakeele-porru madala silindri ümber voogas hapukas astelpajukaste, mille sees läikisid musta küüslaugu õli silmad ja forellimarja mummud. Silindri peal olid marineeritud mandariinisektorid koos maitserohelise võrsetega. Väljanägemine polnud just eriti timmitud ... Maitsev Tartu kodulehel olev foto oli ilusam. Ja maitse ... natuke tasakaalust väljas ... hapu suunas. Astelpaju, mandariin ja kalamari kokku panna oli julge otsus, sobis tagasihoidliku keele maitse juurde, kuid kokkuvõttes oleks miski veel pidanud seda hapukust tasakaalustama. Panen hindeks nelja. Ehk oleks eelroa tasakaalu viinud mõni kergelt röstitud saiaviil... mõtlemiseks kokale.
Pearoog oli võimas ports põdra osso bucco´t... ehk siis ristlõige kondiga lihatükist, kus lisaks lihale saab maitsta ka luuüdi. Põdraliha all ja ümber laius mõnusalt hapukas-maitsekas bataadi-pastinaagikreem ... mis sobis lihaga väga hästi ja oli tasakaalus. Liha peal laiutasid põletatud šalottsibulad ja tõid värvi ning hapukust astelpajumarjad. Pisut oli ka tekstuuri jaoks maapirnikrõpsu tükikesi. Kõrval kannuga lihaleem, kus oli sees tilliõli. Hästi kokku sobitatud roog, kuid liha oli kuivemast kuivem. Isegi koos lisanditega ei saanud lihatükke mahlasemaks. Huvitav oli, et abikaasal oli pehmem tükk kui minul ... juhtus nii. Ta maitses ka minult liha ja tunnistas, et on tõesti palju kuivem. No vot ... juhtus nii. Hindeks neli pluss.
Magustoit oli hibiskuse panna cotta ... taas kord väga eriline valik. Kuid mulle maitses ... hibiskuse magus-mõrkjas maitse ja seedimisele soodne toime sobisid sellel õhtul mulle hästi. Ka lisandiks pandud ebaküdooniatarrendis ja hapukas kukerpuumarjamoos sobisid koos panna cotta´ga. Peale oli puistatud meepuru. Mõnus magustoit. Sellele panin hindeks viis ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar