Hiline õhtusöök Gastronomist´is, kus šnitslit ei saanud šnitsliks nimetada.

Neljapäeva õhtul oli meil hiline õhtusöök Gastronomistis. Lugesin Tallinnas sisekliima alast loengut ja Tartusse jõudes läksime koos abikaasaga sööma. Gastronomistis lõpetas just üks suurem seltskond oma pidustused ja koos meiega jäi lauatäis tüdrukuid ... kes olid päris valjult rääkivad ning jutukad ... tasuta kuuldemäng ... Kuid Gastronomist on juba varasemast meile jäänud kui mürarikas toidukoht ... no ei tea, mis nad peaks tegema helimüra summutamiseks... Kui mõelda tänase loengu peale, siis oli seal oma 50-60 detsibeeli mürafoon kogu aeg ... kui võiks olla 30-35 detsibelli. Teenindus oli hea, ehk kokkuvõttes interjöör ja teenindus neli.

Gastronomist oli teine toidukoht, kus pakuti peakoka tervitust enne eelrooga. Selleks oli sooja koorekastme sees olevad kartuli ja kurgitükid ning lisatud oli juustukrõbedik. Maitses see tervitus nagu soe kartulisalat juustuga ... huvitav tervitus, eriline ... ja täitsa hea.

 

Eelroaks oli rohumaa Wagyu lihaveise  tartar. Eesti Lihakasvatajate Seltsi kodulehelt sain sellest huvitavast veisest ka foto ja kirjelduse, mis loomaga tegemist: 

Sõna-sõnalt tõlgituna tähendab wagyu Jaapani veist ehk „Wa“ Jaapanilaadne ja „gyu“ veis. Wagyul on neli peamist vereliini: Jaapani must ehk kuroge; Jaapani pruun (punane) ehk akaushi; Jaapani shorthorn ehk Jaapani lühisarveline ja Jaapani polled ehk Jaapani nudi/sarvitu. Igal tüübil on oma omadused, mis on seotud marmoreerimise ja maitsega. Vot selline huvitav Gastronomisti peakoka valitud tartari tooraine. Lisas ta sinna juurde Andre farmi juustu Excellent, suitsuõli aioli, majoneesitörtse ja Pajumäe taluvõiga pruunistatud brioche. Meeldetuletuseks - brioche on prantsusepärane pealt krõbe magus sai, mis on valmistatud ohtra muna ja võiga. Nojah ... liha oli suhteliselt tagasihoidlikult maitsestatud ... kui aga lihasegu ampse koos saiatükikesega võtta, siis tublisti võid saanud magus sai suretas veel rohkem liha vürtsikust. Ma sain aru, et see sai oligi pandud tekstuuri ja tasakaalustava lisandina, kuid siis oleks pidanud liga olema tugevama maitsega ... vürtsikam ... Või teine võimalus oleks olnud magus võine sai asendada tugevalt röstitud tavapärase saiaviiluga ... Ei tea, kokale mõtlemisainet. Hindeks neli, sest iseenesest oli eelroog täitsa söödav, kuid mitte väga hea eelroa moodi.

Pearoa nimetus oli juba intrigeeriv ... Šnitsel, kuid mitte tavapänane, vaid Järveotsa vutiliha fileest valmistatud ... ja lisanditeks oli soolatud sidrun, karulauguvaht, marineeritud valge redis ja marineeritud porgand ... ning šnitsli all vokitud köögiviljad ning  guanciale liistakud... , viimane on soolaga laagerdatud seapõsk, mis pärineb põhiliselt Lazio ja Umbria piirkondadest. Väga huvitav ja rikkalik lisandivalik. Kõige maitsvamad olid karulauguvahu kuhilad ning õnneks oli neid ohtralt. Koos linnulihast šnitsliga olid need ampsud väga maitsekad. Ka ülejäänud lisandeid oli piisavalt ja need olid sobivad nii omavahel kui ka šnitsliga. Ma arvan, et rohked lisandid päästsid selle prae, sest ega vutiliha pole eriti mahlane ja šnitsli paneering muudab selle veel kuivemaks. Seega sai iga šnitsitükikesega koos suhu panna rohkelt lisandeid. Kõige suurem üllatus oli see, et mõlema šnitsli sees olid koivaluud ... seda pole ma veel kohanud, et šnitsli sees on luid ... Kontrollisin šnitsli definitsiooni ja leidsin, et selleks on kondita lihatükk, mis on õhukeseks tambitud ning paneeritud ja praetud. Seega ei saanud selle roa nimetuseks olla šnitsel ... pigem paneeritud vutifilee koos koivaga. Kuid ega ma nimetust hinda, vaid maitset. Maitsed olid head ja kokku sobivad ning väga erilised. Seega hindeks viis.

Viimasena toodi lauale Gastronomist´i lumepallisupp ... kus lumepalle sümboliseerivad pehmed sefiirid ja sidruntüümiani jäätise pall uputati pärast kausikese lauale toomist rohke munakollase-vaniljekastme sisse ... kastmega said kokku ka sinikuslapuu marjad, mis maitsesid nagu aroonia ja mustika ristsugutised ning tekstuuriks lisatud kaeraküpsise puru. Kastme maitse oli tugev magus ... jäätis oli küll hapukas, kuid kergelt hapukas. Marjad olid pigem hapukuse osas neutraalsed .... seega oli magus pisut liiga domineeriv. Ehk kohviga oleks see magustoit sobinud, kuid kahjus ei joo ma kohvi, eriti hilja õhtul. Õige magusroog peab olema ka kohvita tasakaalus. Seetõttu sai ka magusroog hindeks nelja.