Crepp oli meie jaoks täitsa uus toidukoht, ei osanud sellelt kohalt midagi oodata. Vaid menüü oli ahvatlev ja Maitsva Tartu kodulehel oli kirjas, et seal on prantsusepäraselt hubane atmosfäär. Kohe sisse astudes vaatas meile vastu suur kriidijoonistus, kus ilutses keskel "Maitsev Tartu" Väga pilkupüüdev ... ja samuti olid seintel väga kenad Tartu vaadetega maalid . Laual põlesid küünlad ja üldse ... selline mõnus väike kohvik.
Eelroaks oli soovähi bisque ... ehk soovähi kreemjas sametine püreesupp, nagu tehisaru meile kiiresti selgitas. Siinne kokk oli sellele supile lisanud veel valget veini ja tekstuuri saavutamiseks lisanud Andre Farmi juustukrõmpsu ning krõbeda lehtkapsa. Väga efektne nägi välja ka üle kausiääre suppi maiustav keedetud vähk... mis küll erilist maitseelamust ei pakkunud, kuid dekoratsiooniks oli hea. Vähiliha tükikesi oli ka püreesupi sees piisavalt, et aru saada soovähi maitsest. Kui me just eile olime kurtnud Pompeis, et eelroog oli liiga rammus, siis siin oli eelroog just täpselt selline, nagu üks eelroog olema peab kerge, maitsekas ja isutekitav. Lõpetades jäi suhu hea maitse ka kõht hõiskas: tahan veel ja veel 😄Sellisele eelroale peab viie panema. Aitäh Crepp´i peakokale erilise maitseelamuse eest!
Pearoaks oli filet mignon, mis on minu lemmiku veiseliha sisefilee tüki ehk tenderloini kõige parem osa ehk paksemast otsast lõigatud steigilõik. Mmmmmm ... ma nii ootasin selle roa saabumist. Natuke ärevust tekitas asjaolu, et meie käest ei küsitud liha küpsusastet. Tõotasin koheselt lahkuda, kui steik liialt ära on küpsetatud. Kuid rõõmus oli minu meel, kui praad lauale toodi ja liha oli "medium rare" ehk kergelt punane seest. Just see, mida soovisin. Naljatlesime abikaasaga, et ei küsitud sellepärast, et keegi ei telliks seda liha liiga küpsena. See rikuks prae. Kastmeks oli kokk valinud kastanipüree ... mis oli julge, kuid õnnestunud valik. Kergelt mõrkjas, kuid samas pisut magus kastanikaste oli väga hea koos lihatükikestega. Kartulilootsiku sisse laaditud shimeji seened koos kergelt balsamico äädikaga marineeritud šalott sibulatega sobisid hästi nii liha kui kastmega. Kusjuures kartuli lootsik oli superhästi valmistatud ... just parajalt krõbe ja hästi maitsekas. Confit küüslauk prae teises nurgas andis omapoolse erilise maitseelamuse. Ei pidanud ma selles praes pettuma. Taas kord tubli viis ... isegi väikse plussiga. Eriline ja maitsev elamus. See praad hakkab kindlasti kandideerima selle aasta Maitsva Tartu laureaadiks. Seda rooga sai mõnuledes silmad kinni nautida.
Magusroog oli valmistatud õuntest. Õunakorvikese ehk tartleti peal oli tükike hapukat õuna želeed ja kaunistuseks niks tekstuuriks krõmps tuiil-leheke. Tartleti ümber voogas aga kohvikreemi ring. Kusjuures mõrkjas kohvikreem sobis väga jästi natuke magusa õunatartletiga. Lisaks oli sinna peale ja ümber riputatud tonka oa puru ja tükikesi. Kusjuures saime seda teada alles siis, kui küsisime ettekandjalt järgi ... kus tonka uba kasutatud on. Meile oli see maius veel tundmatu, kuid nüüd teame ... see on selline vanilje-karamelli maitseline väga magus tonkapuu vili. Selliseid puid kasvab Amazonase vihmametsades ja tegelikult on need viljad interneti andmetel kergelt mürgised, sisaldavad kumariini ... mis võib suurtes kogustes maksa kahjustada. Kuid selline väike törts ei tee peale hea maitse ja lõhna toidule ning selle sööjale midagi halba. Magustoidu hindeks panime ka viie, väikse miinusega, sest ehk oli minu jaoks liiga magus. Seda hapukat õunaželeed võiks rohkem peale panna.
Ka teenindus oli selles kohvikus tasemel, tagasihoidlik ettekandja oli väga püüdlik ja miljöö ... nagu alguses kirjutasin ... meeldiv. Kokkuvõttes täitsa viieline menüü. Kahju, et kusagil kodulehel ega FB lehel ei leidnud ma selle menüü autori ehk Crepp´i peakoka nime ... oleks tahtnud teda nimeliselt tänada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar