Spargel - päris head Maitsva Tartu menüü toidud, kuid väiksed möödalaskmised rikkusid maitseelamuse

Pühapäev jäi meil vahele, sest abikaasa oli hõivatud muude tegevustega ja üksi polnud isu minna. Vahepeal ikka vaja puhkepäevi ka teha, ei saa iga päev väljas einestada. Nagu varem kirjutatud, pole sellel aastal eesmärki kõiki Maitsev Tartu toidukohti külastada ... kuid teeme seda nii palju kui võimalik. Usun, et üle 20 koha ikka saame läbi käidud. Pühapäeva kompensatsiooniks tegin täna kahe toidukoha päeva.

Käin tavaliselt lõunatamas Sparglis, kus on lõunapakkumiseks iseteenindusega korralik praevalik koos heade salatitega hinnaga 7.50 ja mõnus parkida autot (B tsoon - 90 min tasuta). Täna otsustasin asendada lõuna ajal tavalise prae Maitsva Tartu menüü komplektiga ning einestada hoopis pikemalt ja nautida Spargli peakoka pakutava erimenüü toite. Õnneks oli see võimalik, sest kui eelnevatel aastatel alustati seal Maitsva Tartu pakkumist pärast lõunamenüüd, siis nüüd sai seda ka koos lõunamenüüga. Mind juhatati Sparglis taharuumi, kus oli suhteliselt õdus ... arvestamata üksikuid lõunabufee sööjaid, kes sinna tungisid. Teenindus oli kiire ja meeldiv. Usun, et ei liialda kui panen interjööri ja teeninduse hindeks viie.

Eelroaks toodi lauale kala tartar ... siiakalast ... kohe tuli meelde kultusfilmi "Siin me oleme" tsitaat: "Ma armastan sind nagu siiakala! Muh!"... Kusjuures oli pakutud kala tartar tõesti väga maitsev ... toore siiafilee hakke peale oli lisatud õunapallike, kurkipallike ja tillimajoneesi. Kroonis eelrooga väike tillivõrseke. Hakke all oli sidruni-tilliõli. Väga maitsekas ja just eelroale kohaselt isutekitav. Kui millegagi natuke norida, siis õli või majoneesi oleks võinud rohkem olla ... no isegi kaks korda rohkem, sest siis oleks kogu kala saanud sellega niisutada. Küll kiidan eraldi õunapalli ... see oli nii hea ja sobis väga hästi ka kalaga kokku ... ka neid oleks võinud olla paar tükki. Kuid siiski oli eelroog puhta viie vääriline.

Pearoog oli lambatalle välisfilee, mis oli mõnusalt pehme ja hõrk. Lisatud peedi-pohla punaveinikaste oli imeliselt õnnestunud. Koos lihaga sobis ka hästi, eriti siis kui võtsin liha koos selle peal olnud kitsejuustukreemiga ... imehead suutäied. Kaste oli nii hea, et kaapisin lõpus selle riismed saiaviiluga kokku, et midagi head taldrikule ei jääks. Lisandiks olid väga väike törts pastinaagikreemi, kaks marineeritud pärlsibulat ja üks pisike marineeritud punapeet. Pastinaagikreem on tuntud oma headuses, sellega on raske mööda panna ... kuid seda oleks võinud rohkem olla. Olin juba mõtetes valmis panema Spargli pearoale maksimaalset hinnet ... kui ... võtsin koos lihaga kahvli otsa ka ühe pärlsibula ... ja kohe oli maitseelamus rikutud ... see sibul oli nii tugeva äädikaga, et rikkus ka kastme ja liha maitse ... teine sibul samamoodi, kuid seda ma enam lihaga ei võtnud. Ja ka punapeet ei erinenud kahjuks vähimatki sibulatest. Kahjuks pean tunnistama, et need lisandid olid nagu tõrvatilgad meepotis ... rikkusid minu viie mõtted ära. Ilma nendeta ja suurema hulga pastinaagikreemiga oleks selle roaks olnud viis pluss, kuid nüüd pean panema nelja ... 

Magustoiduks toodi lauale šokolaadi brüleekreem, mis oli kaetud marja-oreo krõbedikuga. Brüleekreem maitses ... nagu brüleekreem. Kate oli ka kenasti sulatatud suhkrust krõmps ning marjakrõbedik peal andis pisut-pisut hapukust. Kuid kokkuvõtteks oli selline magusroog siiski liiga tavapärane, ei mingit üllatust. Seega panin hindeks nelja. Hea, kuid ilma erilise maitseelamuseta ... ju siis on minu maitsemeel väga headest magustoitudest juba "rikutud".

Õhtul ootab meid veel Vilde ja Vine ... eks näis, kas seal saan oodatud maitseüllatused kätte.