Unelmate metsseapraad Vilde ja Vine´s

        Teine katse Vilde ja Vine´sse oli täna lõuna ajal. Vanim poeg Karl-Johannes avaldas ka soovi Maitsva Tartu menüüst roogasid nautima tulla. Esimene võimalus mäletatavasti jäi õhtuse tümpsu ning madalsagedusvibratsiooni pärast pooleli. Kusjuures täna oli lausa täispöördega keskkond. Mõnusalt vaikne, heade vaadetega ning nauditava taustamuusikaga. Kuid jah ... kellele meeldib madalsagedustüps ja kerge vibratsioon, võivad Vilde ja Vine külastada õhtuti, kui esimesel korrusel on alustanud ööklubi oma muusikavalikuga ning need, kellele meeldib nautida rahulikku einet, soovitan pigem Vilde ja Vine´s lõunatada või siis varajast õhtusööki süüa.

Eelroog: KANA–PORRU TERRIIN. Kanafilee / küüslaugupekk / porru / pruuni või-ürdimajonees / kartulikrõpsud / marineeritud punane kapsas / punase kapsa mahl / ürdiõli / päevalillevõrsed

Terriin on oma nimetuse saanud küpsetusvormi järgi, mille sees seda rooga valmistatakse. Sisult on aga toit sarnane lihaleivaga, sest seda valmistatakse lihast ja muudest erinevatest komponentidest. Antud juhul siis kanast ja porrulaugust. Väga huvitavalt maitses. Kuid ehk pisut tuimalt. Õnneks oli peal maitsekas, pisut magus, marineeritud punane kapsas. Kapsa sisse oli tupsutatud ürdimajoneesi ning peale puistatud krõmpse peeneid friikartuli ribasid ning päevalillevõrseid. Kausi põhjas oli värvikas punase kapsa mahl. Need lisandid tegid toidu nii mahlasemaks kui ka andsid maitseelamusi juurde. Siiski-siiski... natuke jäi ehk teravamatest maitsetest, mis eelroale sobiks, pisut puudus. Kuna toit oli omapärane ja maitsed sobisid hästi kokku, sai eelroog hindeks viie miinuse.

Pearoog: METSSIGA. Metssea sisefilee / porgandi-kaalika kreemjas „cheddar“ / tahhiiniga blanšeeritud porgand ja spargel / põdrakanepi kaste / kuldse herne võrsed

Metssealiha on raske valmistada nii, et see oleks mahlane ja hõrk. Kuid Vilde ja Vine peakokal õnnestus see imeliselt. Nii hästi valmistatud metssea sisefileed polnud ma veel söönud. Eriti maitsev oli lihaamps siis kui selle peale pisut porgandi-kaalikakreemi võtta ja siis korraks põdrasinepi kastme sisse tupsata. Oi-oi kui hea. Kergelt krõmpsud porgandiribad ja sparglijupid olid samuti head komponendid ning mõned hernevõrsed andsid toidule hea välimuse.  No kindlasti on see pearoog üks selle aasta Maitsva Tartu menüüde parima pearoa nominent.  Karl-Johannes ütles selle roa kohta: "See oli nii hea nagu kaua kadunud unistus ...". Riisusin taldriku hoolikalt puhtaks, et iga kui viimane raasuke sellest heast praest leiaks tee kõhtu. Aitäh ! 

Magusroog: KITSEPIIMA PANNA COTTA. Kitsepiim / astelpaju „kile“ / suhkruklaas / marineeritud karusmari / astelpaju-porganditolm

Magusroog oli nime järgi panna cotta, kuid struktuurilt ei meenutanud selles roas küll miskit seda kuulsat pudingulaadset Itaalia magustoitu. Pigem oli see piimakiselli moodi, mis oli kaetud kattega. Kuid maitsel polnud vigagi. Kitsepiima peale laotatud astelpaju kate ning piima sisse peidetud tikrid olid omavahel sobivad ja maitsekad komponendid. Suhkruklaas andis õige pisut struktuuri juurde, kuid mitte väga palju. Kaunistuseks mõeldud jänesekapsalehed aga olid nii ilusad kui head hapukad. Sobisid toidu juurde. Üldse oli hapu ja magusa tasakaal siin hea. Kui toit poleks olnud selline struktuuritu oleks pannud hindeks viie, kuid nüüd sai nelja plussi. 

Nüüd on meil jäänud kuus kohta. Kuna kolmapäeval õhtul on trenn, siis lõpetame pidulikult järgmisel laupäeval. Homme proovime lõuna ajal vana nimega uue toidukoha Humal menüü roogi. Räägitakse, et sinna suundus tööle Polpo kokameeskond ... huvitav. Homme saame teada, kas tase on nii hea nagu Polpos oli ...