Restorani mõiste on devalveerunud. Kolm Tilli - tänavatoiduRESTORAN Tartus.

     Kihutasin Rocca al´Mare Vabaõhumuuseumist koju, panin sauna küdema ja tõttasime kella 19.30-ks Kolme Tilli restorani. Esimest korda külastasime seda toidukohta. Kes ei tea, siis see asub aparaaditehase hoovil. Kuid meie hoog rauges kiiresti, sest kõigepealt tekkis probleem parkimiskoha leidmisega. Mahutasin kuidagi oma auto pooleldi lumehange ning oleks peaaegu sisse jäänud. Restorani sisenedes oli järgmiseks probleemiks riietele koha leidmisega ning kui laua taha istusime, siis tuli küll kiiresti joogikaartidega lehvitav kelner, kuid kuna me soovisime vaid vett, siis lahkus ta peagi. Ja jättis meid sinna istuma. Kauaks-kauaks. Õnneks sai letilt vett ise klaasidesse lasta ning vähemalt ei istunud me tühja laua taga. 

    Toitu oodates sain rahulikult selle söögikoha meluga tutvuda. Selline lihtne, kärarikas ja ilma erilise kujunduseta koht... kui tehaseruumi laes olevaid torusid mitte kujunduseks lugeda. Aparaaditehase kodulehel on kirjas: Kolm Tilli on laia maailma tänavaköögist inspireeritud restoran Tartu Aparaaditehases ... restoran??? Kas selline koht saab ennast nimetada restoraniks?? Võtsin lahti seletava sõnaraamatu ja lugesin sealt : Restoran - esinduslik söögi-, joogi- ja ajaviitekoht. Siin on sõna esinduslikku tõlgendatud väga omapäraselt. Või olen mina ajast maha jäänud ... vanameelne ... või ? Mida iganes. Minu esinduslik ülikond oli selles "restoranis" küll täiesti kohatu. Hea, et ma lipsu ette ei pannud.

Pool tundi läks eelroa lauda jõudmisega. Ma saan aru, et laupäeva õhtu ja täismaja, kuid pool tundi on eelroa kohta ikka palju. Lisaks ootas meid varsti saun... kuid lõpuks ta tuli.  

Eelroog: Bao kukkel pardi confit, ebaküdoonia tšatni ja marineeritud punase kapsaga

Eelroaks oli tõsine tänavatoit. Selline täidetud saia moodi käest söömise toidupala. Palusin seda toitu nähes lauale tuua rohkelt salvrätte. Kõrval kausike apelsinimajoneesiga. Bao kukkel oli omapärase maitsega. Hiina aurutatud kukkel. Kui ma õigesti mäletan Hiinaskäikude ajal söödud kukleid, siis oli tõesti nonde sarnane maitse. Kuid täidis polnud hiina toitudele isegi sarnane mitte. Seest oli täidetud pooleks lõigatud kukkel rammusa madalal tulel kaua hautatud pardilihaga, mille peal oli salat, mida nimetas kokk tšatniks (indiapärane roog, mille koostisosad on sibul, tomatid, küüslauk, kookos, ingver ja ürdid või pähklid koos vürtside ja õliga) koos marineeritud kapsaga. rammus, kuid hea maitsega roog. Suhteliselt vürtsine. Suu jäi pärast söömist hõõguma.

Omaette tegu oli selle söömisega, sest see kuklike hakkas ilma majoneesi lisamata tilkuma ja peagi olid käed ja taldrik ja laud taldriku kõrval täis lõhnavaid õliseid plekke. Riided jäid seekord õnneks puutumata. Eelroog söödud kiirustasin kohe käsi pesema, et mitte riideid määrida.

Kui ettekandja tuli küsima, kuidas maitses, siis rääkisin talle oma murest sellise (restorani?)toidu söömistehnikaga seoses. Ning soovitasin ka, et kui nad juba pakuvad tänavatoitu, siis võiks see olla serveeritud vastavas taskukeses, millega saaks täidisega kukli käsi määrimata kätte võtta ning mis takistaks mahlade ja kastmete segul lauale ja mujale tilkumist. Lubati soovitused edasi anda...

Kuidas hinnata?? Ega maitsel viga polnud, tõsine rahvaste toitude vürtsine kompott. Päris viit vist välja ei vea, kuid nelja paneks kindlasti. Loodetavasti juurutatakse serveerimiseks-söömiseks mingid abivahendid ...

Pearoog: Eesti rohumaaveise põse cannellonid mahetomati ja chimichurriga

Jälle hunnik võõrsõnu. Cannellonid on lihaga täidetud pastarullid. Tuletab pisut meelde lasanjet, kuid rullis. Rohumaaveise rebitud põseliha täidis oli rammus ja tugeva maitsega. Tõsi, mitte nii tugevaga kui Chez Andre´s, pasta leevendas liha maitset. Rulli peale oli puistatud argentiinapärast rohelist ürdikastet, mis oli väga jõuline ja vürtsikas. Maitse hea, kuid taas tugev. Ning kui sinna juurde võtta parmesani juustu krõpsu, siis olid koos kolm tugevat maitset ja vaid pastaribake tasakaalustas seda. Jajah. Tomatid olid ka pisut tasakaalustavad. Väga hästi valmistatud tomatid. 

Kokkuvõtteks ... minu jaoks liiga tugevate maitsete virr-varr ... taas. Tõsi, maitsed sobisid kokku ja komponendid olid head nii koos kui ka eraldi. Nii et neli ... väikse miinusega. Taas kord ... kui ettekandja tuli küsima - kuidas maitses - siis soovitasime parmesani juustu krõpsu asendada õhukese õhulise saiatoote krõpsuga. siis jääks kaks head jõulist maitset, mida tasakaalustab pasta ja sai ning tomatid. Kindlasti ei kannataks antud roa maitse sugugi, kui parmesan ära jätta. Kusjuures minust ta sinna taldrikule suures osas jäigi.

Õhtusöögi jaoks liiga rammus eine. Kirjutamise ajal on kaks tundi söömisest möödas, kuid ikka on rammus maitse suus...

Magusroog: Ekleer Pajumäe talu mahekohupiima ja astelpajukreemiga

No ma ei tea, mis nende magustoitudega toimub ... lähevad üha paremaks. See mahekohupiimaga täidetud ekleer, millele oli peale valatud astelpajukastet ja kaunistatud mingil moel pruunistatud astelpajumoosiga ... oli magustoitude tippsaavutus. Hapu ja magusa tasakaal oli ideaalne ja kohupiimakreem aitas tugevaid maitseid pehmendada. Nii lihtne, nii puhaste maitsetega ja nii hea magustoit. Siiani parim, Hinne viis pluss. Usun, et kõik, kellele astelpaju meeldib, saavad siit meeldejääva maitseelamuse ja võimaluse ise ka sellise magustoidu tegemist järele proovida.

Teenindus oli hea, kuid interjööri kvaliteet?? Tuletan meelde valemit kvaliteet=kogemused / ootused ... kui tuled restorani, siis on ootused sellekohased ja kõrged ehk ükskõik millised on reaalsed kogemused, ikka jääb kvaliteet madalaks. Loodan, et saite sellest segasest tekstist aru. Hinne kolm.

Homme sööme lõunat kohvikus Shakespeare ja õhtust Truffe´s. Mõlemad tuntud kohad ... eks näis, mida nad täna pakuvad.