Aparaat

        Aparaat on end määratlenud restoranina ... järelikult panin viisakamad riided selga. Kui menüüd vaadata, siis vähemalt väljanägemiselt on see restorani vääriline. Interjöör aga oli pubilik, enamus istekohti baaripukkidel ... kas tõesti istutakse restoranis baaripukkidel??? Nojah, ju ma olen vanaks ja konservatiivseks muutunud. 

      Huvitav on asjaolu, et Aparaat oli üks väheseid toidukohti, mis Vabariigi aastapäeva puhul oli suletud. Au ja kiitus omanikele. Töötajad said mõnusalt pühitseda. Olen alati olnud seda meelt, et 24/7 ei saa tööd teha. Ettevõttes, mida mina juhin, on aegade algusest olnud nädalavahetused ja riiklikud pühad vabad... vaatamata sellele, et vahel on ehitusobjektide üleandmise tähtajad on vahel kriitilised. Puhata on ka vaja... 

        Kolmas huvitav asjaolu oli hinnapoliitika. Vaatamata sellele, et Maitsva Tartu kampaanias oli ette antud hinnavahemik 21-25 eurot, oli siin hinnaks 20 eurot. Kuid selgus, et ma eksisin. Kampaania hinnavahemik oli seekord 20-25 eurot ... Vabandan siiralt ebatäpsuse pärast ja tänan tähelepanelikku lugejat valeinfole viitamast. Vot ei tea, kust jäi meelde see valeinfo.

           Aparaat oli ainuke Maitsva Tartu kampaania toidukoht, kus toitude komponente ei tutvustatud. Selle eest kohe kindlasti saab teenindus miinuse. 

Eelroog: Punahirve carpaccio / sinepikaste, kuivatatud pohl, rukola, parmesan (L).

Carpaccio on minu lemmik eelroog, seda te juba teate. Seekord ei pidanud ma pettuma, sest see carpaccio oli suhteliselt traditsiooniline koos rukola ja parmesaniga. Ehk kuivatatud pohlad olid erilised ja tõesti sobisid ja andsid mõnusat hapukust juurde. Mina oleks pannud küll natuke kõvade kuivatatud pohlade asemel juurde külmkuivatatud marjad ... neid oleks olnud koos lihaga parem mekkida. Sinepikaste, mida oli õige pisut, oli ka hea ja andis lihale maitsekust juurde. Kusjuures siin oli parmesani mõõdukalt ja see ei pääsenud rohke liha juures domineerima. Kui ettekandja tuli küsima - kuidas maitses?, siis vastasin, et veiseliha carpacciot on väga raske ära rikkuda. Kusjuures see oli veel hirveliha ... jah. Viis.

 

Põhiroog: Kauaküpsetatud seakõht / pastinaagi- ja kartuligratään, tõmmu õunakaste, sinepine miniporgand

Põhiroog ei näinud välja selline nagu reklaamfotol. Kuid see pole oluline. Oluline on see, et kauaküpsetatud seakõht oli ikka kole rasvane ... isegi nii rasvane, et seda ilma leivata polnud võimalik üldse süüa. Tõmmu õunakaste oli mõnus hapukas, kuid sellise rasvase liha juurde oleks hoopis soovinud kanget Põltsamaa sinepit, mis rasva pisutki lahustanud oleks. Kalekrõps oli koos kastmega söödav. .Ka kartuligratään polnud just kokakunsti kõrgsaavutus. Suhteliselt maitsetu. Pastinaagi maitset, mis seal sees pidi olema, ei tundnud üldse. Gratään maitses nagu keskpärane praekartul. Ainus eriline ja mõnus komponent oli sinepine porgand. Selle jätsin ma prae lõppu, et natukenegi head maitset suhu jätta. No ei meeldinud see praad ... kohe mitte üldse. Suure vaevaga sain söödud. panen kolme, kuid seda miinusega. Kui porgandit poleks olnud, oleks kindlasti kahe pannud. Kusjuures minu oma ema valmistab samast toormest (seakõht) imehead pajapõhjaliha ... seega pole ikka asi mitte toormes vaid valmistamiskunstis ja komponentides.

Magusroog: Astelpaju mousse / kaera-mandlikrõbedik

Magusroog oli väga hea väljanägemisega. Ja täitsa söödav ka. Kaera-mandikrõbedikud sobisid ideaalselt astelpajukreemiga või moussega, nagu nad ise nimetasid. Marjad peal olid nii ilusad kui ka sobisid magustoiduga. Astelpajukreem oli parajalt hapu. Kuid kui krõpsud ja marjad otsa said, siis muutus kreem pisut "lagedaks". Selle võis ära limpsida, kuid erilisust enam polnud. Ehk sõin ma krõbedikud ja marjad liiga kiiresti ära ... või oli neid selle kreemikoguse kohta vähe või kreemi liiga palju ... vot ei tea. Igal juhul tekkis lõpus kreemiküllastus. Sellepärast panen nelja plussi. Abikaasa arvas, et ka siia oleks kohvi sobinud, kuid minu arust oli see magustoit piisavalt hapukas ja selle juurde oleks pigem tee sobinud ... 

No vot. Homme on finale grande 23 toidukoht... loodame, et Antonius pakub sellele vastava õhtusöögi. Kuidagi kiiresti on veebruar möödunud. Kui alguses tundus 23 kohta ikka palju, mis palju, siis nüüd võiks veel mõned ette võtta.