GMP Patisserie

    13 pole õnnetu number... vähemalt mitte see kord. Just see oli GMP Patisserie kohviku järjekorranumber meie Maitsva Tartu toidukohtade külastamise jadas. Kusjuures käisime seekord kogu perega. Tõsi, vaid vanim poeg sõi Maitsva Tartu täismenüü toite, keskmine võttis vaid magustoidu sellest menüüst ja noorem eelistas muid valikuid. Kusjuures selles kohvikus käisime juhuslikult ka eelmisel aastal kõik koos. Hea rahulik koht perega söömiseks. Ei midagi supermugavat ... selline lihtne.  Võibolla oligi hea ... ei pidanud poisse kogu aeg manitsema ... nad ju sellised elavad ja rõõmsad.

Eelroog: Lõhe ja peet. Lõhe-õunatartar, punase ja kollase peedi püree, hapukoore-sidrunivaht, mikrovõrsed

Eelroa osas tekkis kohe väga elav diskussioon. Kui hea see ikka oli. Mulle maitses väga. Õunakuubikukeste kuhil lõhetükikeste kõrval oli hea valik ja sobis hästi soolalõhega. Hapukoore-sidrunivahu törtsud maitsesid ka hästi koos kalaga ning peedipüree andis värvi juurde. Mulle maitses. Abikaasale ja vanemale poisile aga eriti ei sobinud. Nii me siis leppisimegi kokku, et paneme tugeva nelja. Igal juhul oli eelroog isutekitav.  Kusjuures mainis ettekandja, et nad muutsid kuju ja koostist ... seda on ka fotodelt näha. Ühes kuhjas olnud komponendid olid viidud mööda taldrikut laiali. Hea mõte ... kohe igal juhul hea mõte. Sai ise kombineerida suutäisi ja valida lisandeid.

Pearoog: Part ja köögivili. Sous vide suitsune part, marineeritud kõrvits, juurseller, õun, pastinaak, porgand, sidrunheina-kirsikaste

Pearoog oli taas kord pardirind. Kusjuures kujult olid lihatükid täpselt sarnased Sparglis sööduga, kuid pehmus ja maitse ei andnud võrreldagi. Siin oli liha kergelt punane (vaadake fotolt), väga mahlane ja samas pehme. Imehästi valmistatud.... kusjuures mulle tundub, et esmase foto tegemisel (Maitsva Tartu kodulehelt) on pardiliha liiga üleküps.  Ka lisandite osas ei saanud kurta. Taas kord imehea pastinaagikreem ning mõnusalt krõmpsud aga samas piisavalt pehmed aedviljad. Üllatuslikult oli lisatud ka kõrvitsat, mis imehästi sobis. Ma pole just marineeritud kõrvitsa fänn, kuid siia see sobis ja andis toidule palju juurde. Eriti hea ja eriline oli sidrunheina-kirsikaste. Sobis nii aedviljade kui pardiga. Perfektne ! Kindel viis.

Magusroog: Münt ja õun. Mündi crème brûlée, õuna-laimisalat, krõbedik

See aasta esimene kreembrülee. Ma kohe ootasin, et millal tuleb see magustoit. Ja ei pidanud pettuma. Kokk oli lisanud kreemi sisse piparmünti. Julge valik, kuid hästi õnnestunud. Polnud seda varianti enne söönud ja maitses hästi. Maasikad olid tavaliselt head kreembrülee lisandid. Kuid Mõnusalt hapukad sidrunibesee tükid sobisid hästi magusa kreemiga. Eriti hea mõte oli juurde panna õuna-laimimoosi või salatit, nagu nad ise väljendasid. Kui kreembrülee on tavaliselt liiga magus ja viimased suutäied lähevad aeglasemalt suhu, siis koos hapuka moosi ja beseetükkidega ei olnud ükski suutäis liiast. Ebatraditsiooniline kui imehea. Jälle kindel viis. 

Mulle juba hakkab tunduma, et see aasta on hinded eriti kõrged. Siiani on toitude eest olnud vaid üks kolm ja keskkonna eest ka üks kolm. Ülejäänud kõik neljad-viied. Loodan, et nii jääbki. Siis oleks läbi viie aasta kõige maitsvamad road ...