Restoranis Fii pakuti magustoiduks "sipelgapesa" ... koos päris sipelgatega.

     Soovisin broneerida Fii einet pühapäevaks 13.veebruariks, kuid üllatusega väitis broneeringusüsteem, et pühapäeval on restoran suletud. Seega tuli ümber tõsta ... kuid käidud sai seal sellegipoolest. Restoran Fii meeldib mulle oma hea mürasummutuse pärast. Mäletan, kui olime seal "Köögikurat" raamatu esitlusel, siis oli saal rahvast täis, kuid lauas sai omavahel rahulikult rääkida. Nii ka täna ... kui olime hakanud oma einet lõpetama tuli naabriks kümneliikmeline jutukas kogemustega naiste grupp. Kuid nii üllatav kui see ka polnud, ei seganud see karvavõrdki meie suhtlust üle laua. Imeline. Ka teenindus oli sõbralik ja hea. Kelner oli meeldivalt lahke. Kuid nüüd toidust.

Eelroog: Kartuli lõik. siiamari / suitsune creme fraiche / murulauk

Esimene üllatus oli, et eelroog toodi lauale  nagu pitsalõigud karbiga ja sealt siis saime ise endale taldrikule tõsta peentest friikartuliribadest alusel eelroa. Mul see eriti hästi ei õnnestunud, sest kartulitükid kippusid vägisi lauale pudenema ja kuna need olid suhteliselt õlised, siis jäid rasvaplekid kohe järele. Huvitav lahendus. Mis aga puutub maitsesse, siis ... ka siin oli põhjas olevad kartulid probleemiks, neid oli palju ja nad olid rammus ... kui mitte öelda rasvased. Samas pealiskiht oli väga maitsekas. Eriti kuigilõigud ja siiamari. Samuti oli tunda sidrunimahla maitset, mis tegi katte mahlaseks ja hapukaks. Ka kahe kihi vahel olev kreem oli mõnusalt pehme maitsega, tasakaalustas katte intensiivseid maitseid. Kuid kokkuvõttes jäi suhu ikka kartuli rasvane maitse. Ei oska soovitadagi, mida võiks teisiti teha. Kui kartulipõhi millegi muuga asendada, oleks see juba teine roog. Ehk proovida keedukartuli põhja?? Vot ei tea. Kuna kate oli maitsev ja paigas, panen nelja miinuse. 

Põhiroog: Fiievi kotlet. maisikana / pistaatsia / korea rooma salat / spinati-kartulikreem / maapirn

Põhiroa nimetuse lugesime esimese hooga kiievi kotletiks, kuid alles kolmandal katsel nägime K asemel F tähte ehk see oli Fiievi kotlett. Väga originaalne, sest sarnasus kiievi kotletiga oli, kuid seda vaid välimuselt. Selle pehme kanaliharulli sees oli pistaatsiapähklivõi, kuhu oli lisatud vürtsikaid maitseaineid sh tšillit ja sisu, mis esimese lõikega laiali valgus, andis kanalihale mõnusa vürtsika ja mahlase maitse. Kusjuures see või ei tundunud üldse rasvane ... nagu enamasti tavalisel kiievi kotletil. Lisaks olid imehead ja erilised lisandid. Mulle meeldis kõige rohkem basiilikumajonees ... no tõsiselt maitsekas ja sobis kanaga imehästi. Jätsin viimaseks suutäieks just väikese kanatüki koos selle imehea majoneesiga, et suhu jääks eriline maitse. Tasub tähele panna, et algsel fotol oli kanarull otse majoneesi sees, kuid meile serveeritud prael eraldi kõrval. See oli kokal hea mõte, sest muidu oleks esimese lõikega segunenud pähklivõi ja majonees ning polekski nende kahe puhast maitset saanud eraldi nautida.

Teises ääres olev huvitavat ribakest nimetas kokk korea-rooma salatiks ... jälle midagi erilist ja päris tugevalt vürtsikat. Neile, kes armastavad vürtsikaid toite, peaks see eriti meeldima. Kusjuures kui seda koos kana ja pählivõiga võtta, ei tundunudki enam nii tugev vürtsine. Keskel oli aga spinati-kartulikreem, mis oli kaetud marineeritud maapirniketastega. Kokku sai maitsva ja korraliku kõhutäie. Peaks uurima, kuidas seda basiilikumajoneesi tehakse ... vaja ise ka kodus proovida. Hinne kindel viis pluss.

Magusroog: Sipelgapesa. kataifi / passion / pekaanipähkel / jänesekapsas

Suur oli meie üllatus, kui kelner enne magustoidu toomist meie laua juurde tuli ja ütles: "Nagu te lugesite, on meil magusroaks sipelgapesa. Peakokk soovitab seda koos sipelgatega. Kas te soovite sipelgaid?". Mida!!?? Esimene kujutluspilt oli sipelgatest, kes mööda pesa sibavad ... kuid kelner selgitas kiiresti, et need on kuivatatud sipelgad. "Mis seal ikka", ütlesin mina, "kui peakokk soovitab, siis pange sipelgad peale". Abikaasa aga eelistas võtta sipelgaid kausikesega kõrvale ... igaks juhuks. Kusjuures pärast kallas temagi need väiksed kuivatatud olevused toidule. Päris huvitav mõte. Olen igasugu sitikaid ja skorpione Hiinas turul proovinud, kuid sipelgaid sain esmakordselt. Võtsin prooviks ühe kohe alguses keelele ja tunnetasin selle maitset ... selline kerge hapukas maitse oli. Kui vaatate kõrvalolevat fotot, siis sipelgad on need väikesed mustad täpid inglijuuste all.

Nüüd aga toidust tervikuna, sest ega see väike ports kuivatatud sipelgaid väga tugevat lisamaitset ei andnud. Pigem oli selline eriline lisand. Põhiline osa toidust oli passionikreem, mille sees ja all olid pekaanipähkli tükikesed ja peal kataifi ehk inglijuuste kuhi sipelgapesa sarnast moodustist loomas. Lisaks oli kreemis sees värskeid vaarikaid ja mustikaid hapukust juurde andmas. Peale oli pandud hapukad jänesekapsalehed ... Kokku eriline ja maitsev magusroog. Inglijuuksed ja pähklitükid olid nii hea maitsega kui ka andsid toidule hea struktuuri. Selle magustoidu võib nimetada samuti parima magustoidu nominendiks. 

Üheksa käidud, neliteist veel ... pärast kahte sellist üllatuseinet lausa ootame, mida järgmine toidukoht meile pakub ... kahjuks tuleb järgmist jälle oodata ... kuid eks ta millalgi tuleb ....