Lihuniku äri sisekujundust ei tundnud enam äragi. Lihalett, mis enne oli keset ruumi, oli viidud kenasti seina äärde. Ruum tundus kohe suurem ... Keegi ei pidanud enam istuma WC ukse ees istuma ... nagu me eelmine kord olime sunnitud tegema ... kuna meie broneeringu ajal oli ruum tühi, siis oli seekord mõnus toitusid nautida. Päris viit veel ei paneks, kuid keskkonna ja teeninduse eest saab tubli nelja küll ära kirjutada.
Eelroog: Piprase vürtsi ja veisepuljongiga täidetud neerupirukas
Eelroog oli ikka väga eriline. Esiteks oli ta väga tuline kuumuse poolest ja teiseks päris tuline ka vürtside poolest. Vorm oli mõnusast muretaignast ja sisuks oli tõesti puljongi-neerusegu ... Peale oli puistatud marineeritud sibularõngaid ja pandud lusikatäis hapukoort. Kui nüüd mõelda, et sõime rupskeid, siis peaks meelde tuletama, et vanal heal ajal kasutati iga lihasaadus otstarbekalt ära. Seega võib väita, et kokk valmistas toitu vanarahva kombe kohaselt. Kusjuures tulemus oli väga maitsev. Piisavalt isutekitav ja parajalt suur. Kõige parem oli põhjakaabe, kus tainas oli mõnusalt krõbe ja kergelt läbi imbunud peal olevatest ainetest. Kusjuures selle hea kättesaamiseks tuli oodata kuni serveerimispann või kauss ... kuidas seda nüüd nimetada ... ära oli jahtunud. Muidu oleks käed ära kõrvetanud. Ettekandja hoiatas ka alguses, et tuline. Pärast eelroa söömist oli suus selline vürtsikas hea maik ... seega hindeks viis.
Põhiroog: Ahjuküpsis (valikus on maherohumaaveis või Rägavere mõisa lambaliha või mahesealiha), kastmeks maherohumaaveise demi-glace mustsõstramahlaga, lisandiks ahjus küpsetatud punase peakapsa steik, kõrvitsakrõpsud
Põhiroa osas oli kohe mitu valikut. Juba päeval kella kahe paiku helistas mulle ettekandja ja küsis, mis lihavaliku kasuks me otsustame. Loomulikult valisin mõlemale veiseliha. Ja toodigi meile lauale veiseliha lõik mis olevat ettekandja sõnul praetud kolmes ahjus. Mul tekkis kohe mõte, et no nüüd on üleküpsetatud lihatükk ... kuid selgus, et liha oli seest mõnusalt punane (medium minus) ja mahlane ning hõrk. Liha peale oli puistatud jämedat soola ning neile, kes soovivad vähem soolast liha, soovitan osa soola maha lükata. Ma ise tegin nii ja sain maitse tasakaalu. Kaste, mis kirjade järgi oli mustsõstramahlaga demi-glace ehk prantsusepärane paks kaste, ei olnud konsistentsi ja sisu poolest küll demi-glace kuid maitses hästi. Tundus, et lisatud sinepiseemned olid hiljem kokale mõttesse tulnud, sest algsel reklaamfotol neid pole. Aga hea mõte oli neid lisada. Kokkuvõttes kaste sobis lihaga ja koos moodustasid need hea maitseka suutäie. Kapsas oli mõnusalt krõmps ja selle peal olevad kõrvitsakrõpsuribad sobisid kapsaga. Kuid lihaga need lisandid kõige paremini ei sobinud ... minu arvates oleks hautatud maitsestatud juurviljad parem lisand olnud. Kuid samas oli väga omapärased lisandid ... praeahjus valmistatud marineeritud kapsast polnud ma enne veel söönud ja kõrvitsakrõpsu samuti. Panen hindeks ikka viie ... miinusega. Põhikomponent ... veiseliha ... oli ikka väga hästi valmistatud.
Magusroog: Veise luuüdiga küpsetatud hapusaiavorm, kuivatatud jõhvikas, murakatoormoos, kardemoni piim
Magusroa väljanägemine oli oluliselt erinev reklaamfotol tooduga. Kahjuks ei õnnestunud reklaamfotol toodud toitu degusteerida ja sellepärast ei saa maitseid võrrelda. Kui nüüd altpoolt ülespoole komponendid üles lugeda, siis kõige all oli kardemonipiim, mida tavaliselt lisatakse porgandikoogi juurde. Piima keskel oli saiavorm, kus pidi olema sees ka luuüdi. Kusjuures seekord polnud luuüdi üldse liiast ... ainult kergelt oli tunda selle erilist maitset ja rasvasust. Saiavormi peal olid nurkades jõhvikad ja keskel külmutatud murakamoosi kuhil. Vot sellest ei saa ma aru, miks murakamoos oli külmutatud ... see võttis moosi maitsekust ikka tublisti vähemaks. Kuusevõrsed, millega kogu roog oli üle puistatud, sobisid teiste komponentidega hästi. Kokkuvõtteks ... Luuüdi-saiavorm väga hea koos kardemonipiima ja kuusevõrsetega. Jõhvikad ... mõnus lisand saiavormile. Murakamoos sellisel kujul siia ei sobinud. Ehk oleks pidanud sellel laskma ära sulada ja siis sööma ... vot ei tea, mida kokk mõtles. Igal juhul ei saa ma hindeks viis panna, sest oleme juba söönud niiiiiiiiiii häid magustoite ... seega neli.
Ja olemegi lõpusirgel. Jäänud on veel neli viimast toidukohta. Neid kahjuks ei saanud broneerida fortuuna valitud järjestuses, sest mõned toidukohad on otsustanud Vabariigi Aastapäeval puhata. Väga tublid, et sellise otsuse tegid. Homme õhtul külastame igal juhul RP9, mis on oma nime saanud Raekoja Plats 9 aadressi järgi. Kuid sellest siis juba homme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar