laupäev, 12. veebruar 2022

Pepes on oma menüüd tublisti arendanud ...

         No nii. Ekvaator on sellel aastal ületatud. Kaksteist käidud ja üksteist vee minna. Saatuse tahtel oli kaheteistkümnendaks söögikohaks Pepe´s, kus eelmine aasta just kõige paremad mälestused polnud. Kuid aastad pole vennad.... nagu ma juba mitmed korrad olen väitnud. Seekord olime seal lõuna ajal ning rahvast oli mõnusalt vähe. Ka lauad polnud nii tihedalt üksteise vastas nagu eelmisel aastal. Seega miljöö oli tuntavalt parem. Mitte küll päris viieline, kuid hea nelja saab ikka panna. 

Eelroog: „Upsakas soolasiig“ soolasiig / Peninuki Upsakas õunanaps / peet / Kalamatsi Esna kitsejuust / vetikatartar / focaccia krõbin
    Eelroog oli huvitav. Siiakala oli immutatud õunanapsuga ja punapeediga. See oli nii värvilt kui maitselt eriline ja maitsev. Kala peal oli kuhjas kitsejuustu ja vetikasalatit. Mitte, et mulle vetikasalat maitseks, kuid siia see sobis. Kõrval olid sellised osja sarnased marineeritud varred. Kelner nimetas neid muruks ... kuid täpset päritolu me ei saanudki teada. Kõige peal olid nii kaunistuseks kui ka struktuuriks itaalia saia krõbin ... hea ja krõbisev. Lisaks oli veel pandud kalamarja sarnast toodet ... mis kelneri sõnul pole päris kalamari ... kuid maitses kalamarja moodi. Kui nüüd seda maitsete virrvarri läbi mõelda, siis polnud väga vigagi. Tükk aega arutasime, kas võib panna viie või piirdume neljaga. Kuna me olime söönud ikka oluliselt paremaid eelroogi, siis otsustasin panna siiski nelja tugeva plussiga. Vaeva oli nähtud, kuid väga heast jäi kübeke puudu.






Pearoog: Lambakarree. Lambakarree / kartuli-bataadi gratään / rosmariinikaste / confit tomat / pruuni või-pastinaagi püree
Pearoog oli lambakarree. Võib kohe ette öelda, et see oli päris karree, kus kondi küljes oli ikka korralikult liha. Tõsi, mulle tundus, et selle liha lõhn polnud kõige värskem, kuid maitsel polnud viga. Ehk minu lõhnameel pettis mind ... Liha lihaks. Kõrval olev kartuliviilakatest kuubik oli väga maitsev ... tundus, et oli pandud vaheliti kartuli ja bataadikihid. Koos pastinaagipüreega oli see lisand väga hea. Liha all oli rosmariinikaste, mis samuti oli kokal hästi õnnestunud. Koos kartuliga oli ka see mõnus lisand. Kalekapsas oli seekord praadimata ja maitses värskelt ning tomatid olid head hapukad. Kõik lisandid sobisid. Kui kahtlase lambaliha asemel oleks olnud ükskõik mis muu lihapala, oleks pannud viie, kuid nüüd panen nelja. Kusjuures siinkohal läksid meie maitsemeeled abikaasaga lahku ... talle liha meeldis. Nuusutasin tema lihatükki ja ... tõesti sellel seda imelikku lõhna polnud. Imelik.

Magusroog: „Banaanikeeks 2.0“. Banaani-šokolaadikeeks / Nutty maapähklikreem / soolakaramell / põldmarjad / maapähklipuru / šokomuld

Ka magutoidu osas läksid arvamused lahku. Ma pole eriline pähklivõi ega -kreemi nautija, kuid abikaasa on. Mulle tundub maapähkli maitse liiga intensiivne ja rammus. Näiteks selle magustoidu puhul domineeris pähkli maitse täielikult. Vaid põldmarjad olid piisavalt hapud, et seda tugevat ja rammusat maitset vähendada. Banaani ja šokolaadi maitset ei pannud magustoidus tähelegi. Samuti soolakaramelli, mis oli pähklikreemi peale vööditud. Isegi keeksi tükid, mis olid heaks tasakaalustajaks, ei suutnud pähklit piisavalt pehmendada. Seega mina panen nelja ... isegi miinusega. Kuid neile, kellele pähklikreem maitseb, võib see magustoit sobida.

Õhtul läheme kogu perega õhtustama GMP Patisserie´sse. Siis on maitsehindajaid rohkem ja tulemus saab objektiivsem 😉









Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar