Kitsejuustu pannakota Trikster Tihases

 

            Ka Trikster Tihane oli lõuna ajal vähese külastatavusega ning saime rahulikult oma Maitsva Tartu kampaania roogasid degusteerida. Kohad olid meile ette valmistatud teisele korrusele, täpselt samas lauas kus eelmisel aastalgi istusime. Kuid toidud oli sellel aastal erinevad. Eelmise aasta lamba sisefilee on siiani meels kui väga hästi valmistatud lambaliha. 

Eelroog: Soolalõhe / peet / kartul / till

Eelroaks oli see aasta soolalõhe , mille alla oli vaheliti pandud tugeva sinepikastmega määritud kartuli ja peedilõigud. Kusjuures kartul oli hästi pehme ja peet krõmps ... huvitav struktuur. Peal pisut tilli ... nagu kalale kohane. Sinepi maitse oli tugev, ega muid maitseid väga ei tundnudki. Ehk oleks võinud kala pisut rohkem olla ja sellel ka tilli rohkem. Samas oli sinep isutekitaja küll ... maitsemeeled elavnesid ja valmistusid pearooga vastu võtma. Fotol näeb roog välja kopsakas, kuid tegelikkuses oli seda vaid neli-viis ampsu ja otsas see oligi ... ehk tekkis eelmiste toidukohtade kopsakatest eelroogadest kujutlus, et sellel aastal ongi nii... Pika kaalumise järel panin nelja plussiga. Polnud paha, kuid natuke ühekülgne. Kaks granaatõuna seemet olid seal asjakohased, andsid mõnusat hapukat maitset. Neid oleks võinud vähemalt neli korda rohkem olla ... 

Pearoog: Veise antrekoot / lillkapsakreem / sinihallitusjuustu-veinikaste / rooskapsas

Veiseliha on minu lemmik. Nagu ikka tellisin selle meedium miinus küpsusastmes ning ootasin suu vesine toidu saabumist. Tuligi. Liha küpsus oli enam vähem hea ning liha oli ka mõnusalt pehme ja mahlane, kuid maitse jäi tagasihoidlikuks. Kannuga lisatud sinihallitusjuustu-veinikaste oli ka tagasihoidliku maitsega. Üksi võttes oli kaste hea ja mahe, kuid vähese maitsega liha juurde ei andnud kaste eriliselt tooni juurde. Vot ei teagi, emb-kumb oleks võinud oluliselt maitsekam olla. Kolm väikest rooskapsakerakest eriliselt ei domineerinud ja lasin neil hea maitsta ning lillkapsakreem oli ka pigem kaunistuseks. Proovisin lihaga seda kokku ajada ja maitset proovida, kuid eriti ei õnnestunud. Seega ... ära süüa kõlbas, kuid mingit elamust sellest toidust ei saanud. Neli miinusega.

Magusroog: Panna cotta / Kalamatsi meierei kitsepiima toorjuust / vaarikas / leib

Magustoit oli seevastu eriline. Teha kitsejuustust panna-cotat ning lisada sellesse kergelt apelsini oli kokal hea idee. Leivapuru andis mõnusalt pudrusele pannakotale struktuuri juurde. Soovitan seda süüa nii - võtke lusikale panna-cotat ja vajutage lusika põhi korraks leiva-vaarikapuru sisse ning limpsake suhu. Vot. Maitseb hästi. Isegi väga hästi. Eriti kui mündilehest ka tükike sekka juhtub. Eriline, maitsekas ja seda oli just paras kogus, et mitte ära tüüdata ja samas piisavalt, et maitset nautida. Sobib hästi kohvi või teega ... kuigi meie sõime veega. Hinne viis.

Seitse käidud 16 veel minna ... asi edeneb. Õhtul läheme kaubamaja Gustav Gastro´sse. Nii oli fortuuna tahe ...