Pierre tagatoas saab nautida prantsusepärast keskkonda.

         Pierre tagatoas on ütlemata rahulik ja mõnus lõunatada. Mõnus prantsusepärane miljöö, vaikne hea muusika ning rahulik, meie puhul täitsa inimtühi, ümbritsev keskkond. Mis nii viga. Oli võimalik pühenduda toidule. Arvestades, et see on juba kümnes Maitsva Tartu kampaania toidukoht külastada, sai teha võrdlusi eelmistega. Ning ka eelmiste aastate kogemustega.

Eelroog: Sõmerpalu forell. 40°C forell, ahjukartul, grillitud kirsstomat, redis, marineeritud punane sibul, krõbe kalanahk, basiilikuvinegrett

Eelroog oli väga sarnane eile õhtul Sparglis sööduga. Mõlemas oli soolaforell. Kuid tänane oli rohkemate lisanditega. Kirsstomat, mis oli mõnusalt hapukas ja mahlane, ahjukartul, mis soolakalaga sobib alati hästi ning marineeritud sibul, redis ning basiilikuvinegrett, milles kõigis domineeris veiniäädika maitse. Just see viimane häiris natuke selle koosluse nautimist. Lõpus jäigi suhu just äädika maitse ... Kalakuhila peal oli törts rohelist tilli, see oli hea. Seda oleks võinud olla isegi hakituna kartulite juures ja kala peal rohkemgi. Basiilikuvinegrett, mis pidi olema midagi erilist selle eelroa juures, ei omanud eriti basiiliku maitset ... ei tea miks. Võibolla jälle sellepärast, et veiniäädikas domineeris. Nojah. Kusjuures oli huvitavam eelroog kui eile, kuid üle nelja ei pane.

Pearoog: Järveotsa vutt. Glasuuritud porgand, kartuli-spinatitamp, peekon, grillitud sibulad, ahjuõun, kreeka pähkel

Vutti pakuti fileena, see on vuti söömise juures väga suur eelis. Ainult koivad olid jäetud, kuid neid sai mõnusalt otsast kinni võtta ja puhtaks närida. Vutifilee sisse oli pistetud ahjuõuna tükike ja fileed ümbritses peekoniriba. Mõlemad tegid linnuliha mahlasemaks ja maitsekamaks. Kartuli-spinatitamp tasakaalustas mõnusalt peekoni ja veinikastme maitseid ning sobis hästi prae juurde. Porgand oli krõmps ja maitsekas ning sibuladki head lisandid. Kastme peale soputatud kreeka pähklid sobisid kooslusega. Kokkuvõttes maitsev ja toitev pearoog. Isegi kui tahaks, pole sellele midagi ette heita. Hindeks viis. Kui eelmisel aastal oli vutt kampaanias osalevate toidukohtade hulgas väga populaarne, siis sellel aastal on vutt asendunud populaarsuselt pardiga ... ei tea miks? Vutiliha on palju hõrgum kui pardil. 

Magusroog: „Josephine“. Šveitsi besee, Guanaja šokolaad, mokakreem

Ka magustoit oli eilsega sarnane ... selline väga magus toit. Šokolaadigurmaanidele kindlasti maitseb, kuid mulle tundus liiga magus. Kusjuures soovitusedki on sarnased eilse magustoiduga ... kui siia oleks lisatud mõned head hapukad marjad (vaarikas, põldmari või isegi maasikas), oleks magustoit olnud palju vaheldusrikkam ning mulle maitsvam. Ka selle magustoidu juurde sobib kohv hästi ... mida ma ei joo. Domineerima jäi mokakreemi maitse ... besee lisas hästi struktuuri, kuid oli samuti magus. Viimased suutäied läksid päris raskelt ... rammusut ja magusat ei saa palju korraga süüa. Ehk oleks õhtusöögil, kui on rohkem aega nautida, see magustoit olnud hea ... tunni aja jooksul mekkimiseks. Aga hindeks neli. 

Homme õhtuks tahaks ekvaatori ületada ehk saada 12 toidukohta käidud. Järgmisel nädalal olen ära Itaalias ja tagasi alles reede õhtul ... seega tuleb jälle paus sisse. Hetkel on huvitav vaadata taas kord hinna ja kvaliteedi korrelatsiooni. Kordaja r=0,24 ehk seos hinna ja kvaiteedi vahel on nõrk ... siiani. Huvitav on ka see, et siiani on hind olnud kas 23 või 25 eurot einekomplekt ... mitte keegi pole pannud hinnaks 21, 22 ega 24 eurot. Kuigi kampaania korraldajate poolt on antud vahemikuks 21-25 eurot. Huvi pärast vaatasi ka tulevikku ... kaks toidukohta on siiski pannud hinnaks ka 24 eurot ja Aparaadi restoranis on hinnaks 20 eurot ... mis on allapoole kampaaniahinda ... kuidas küll seda lubatakse? Kuid selgus, et ma eksisin. Kampaania hinnavahemik on 20-25 eurot. Vot ei tea, kus valeinfo meelde jäi. Vabandan siiralt ebatäpsuse pärast ja tänan tähelepanelikku lugejat valeinfole viitamast.