Kui meie varasemad kogemused Sparglist olid tagasihoidlikud, siis täna üllatas see toidukoht meid väga meeldivalt. Jõudsime pisut varem ning kohad polnud veel valmis. Kuid viie minutiga sai laud korda ja meid juhatati tahasaali, kus me kunagi polnud veel olnud. Väga viis saal oli. Mõnus muusika ja hea kujundus. Tõsi, poole kaheksast tuli sinna kolm suhteliselt iseteadlikku (loe kõvasti rääkivat) seltskonda, mis meie õhtusöögi rahu pisut rikkusid. Kuid olgem tolerantsed.
2024 veebruar tuleb taas kord kampaania Maitsev Tartu. Seitsmes hooaeg meie jaoks. Seekord natuke eriline, sest 2024 on Tartu Euroopa kultuuripealinn ning see mõjutab ka Maitsva Tartu kampaaniat. Planeerime koos abikaasaga seekord kõik 24 kampaanias osalevat toidukohta läbi käia ning anname siin blogis ülevaate kogetust. Kõik hinnangud ja arvamused on subjektiivsed ning lähtuvad kirjutaja kogemusest ja maitsemeelest.
laupäev, 13. veebruar 2021
Spargel üllatas väga meeldivalt
Eelroog oli taas kord räime tartar. Kuid see räime tartar polnud võrreldavgi varem sööduga. Räim oli just parajasti vürtsine, et mitte domineerida. Peal olev kaua soojendatud muna (ettekandja väitel tunni jooksul), mis oli seest mõnusalt pehme, andis kalale väga hea lisamaitse ning muna peal olev leivast tehtud "must muld" toi toidule struktuuri juurde. Käsitöö majoneesi maitse oli ka seekord tunda ning harmoneerus muna ja räimega ning tillitükid peal ja ümber sobisid. Suufrepärane kooslus ja väga hea eelroog. Puhas viis.
Põhiroaks oli veise sisefileest lõigatud steik. Kui ettekandja ütles, et tuleb steik, siis ma vaidlesin, et menüüs on sisefilee, kuid õnneks sain oma veast aru. Mõlemal oli õigus. Steigi tellisime mõlemad medium minuse ja just täpselt õige küpsusastmega lauale toodud liha oligi. Nii mõnus mahlane ja pehme. Lisanditeks olid grillitud mahe-köögiviljad, mille julgas loomulikult oli spargel. Kastmeks punaveinikaste ja liha peal oli hiidkreveti-estragoni majonees. Kui ma alguses mõtlesin, et kas see majonees ikka sobib liha juurde, siis juba esimese suutäiega veendusin, et sobis ja veel kuidas. Huvitav oli, et see majonees polnud üldse rammus. Pearoaga juhtus mul ka väike õnnetus ... tegin foto, kuid mingil moel õnnestus see telefonist nii eemaldada, et ei olnud seda ei galeriis ega ka prügikastis. Panin siis Maitsva Tartu kodulehe foto, mis polnud küll päris õige, kuid midagi ikka. Väga hea praad. Hindeks viis.
Magustoiduks oli menüüs "Lahtine õunakook kaerataignas, Eesti metsa jõhvika kastme, suhkrustatud jõhvikate, põletatud munavalge ja vanilje-munakreemiga". Kaeratainas oli selle magustoidu võti, sest see andis nii mõnusa maitse kui ka oli struktuurilt mure ja samas pehme. Kõrval olevad suhkrused jõhvikad andsid hapukust ja korvikese täideseks olevad õunatükid olid mõnusa maitsega. Peal oli pehme sefiiri sarnane magusaine. Kõik koostisosad täiendasid üksteist ning moodustasid kokku hea koosluse nauditava maitsega. jälle viis.
Seega sai Spargel teise toidukohana meilt kõik viied, Tubli saavutus. Aitäh kokale ja ettekandjatele.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Väga tore lugeda, et mu koolivend pole latti alla lasknud! See on mõnus koht!
VastaKustuta