Pisut intiimne õhkkond Pierre tagaruumis

     Täna õhtul juhatati meid prantsusepärases kohvik-restoranis Pierre tagaruumi, kus oli väga meeldiv ja hubane. Interjöör oli selline pisut intiimne ja romantiline. Ehk iseloomustas seda ruumi kõige rohkem laualamp, mis kohe meie laua kõrval oli. Kui seda lähemalt soovite vaadata, siis minge Pierre´sse Maitsvat Tartut nautima. Lisaks meile oli tagaruumis veel kaks paarikest, kes kõik Maitsva Tartu menüü toite tellisid. Ka kelner oli sõbralik ja meeldiv. Toidud saabusid nii kiiresti, et suutsime rekordajaga kogu menüü nahka pista. Nüüd siis toitudest.

    Eelroog oli taas kord kala. Suitsulõhe rull, mille sisse oli keeratud kalamarja koos kitsejuustukreemiga. Võiks öelda, et kitsejuust sobis suitsulõhega väga hästi. Abikaasa, kes kunagi ei võtnud kitsejuustu suu sissegi, sõi nüüd eelrooga isukalt. Lõherull oli krõbeda saia peal, mis andis toidule struktuuri. Kõrval oli veel  tomatikuubikuid, rukolavarsi ja rohelist sibulat. Kõrval lebas sidruniviil, mida sai kala peale pigistada ning mis sellele mõnusa hapuka maitse andis. Mis eelroa kohta tervikuna öelda? Lihtne ja hea eelroog. Üllatusi väga ei pakkunud, kuid isu tekitas ja maitsev oli. Paneme nelja plussi. Kui lisaks kitsejuustukreemile oleks veel midagi üllatavat olnud, siis oleks viiegi välja venitanud.

    Pearoog .... jälle sealiha ja jälle rasvane küljetükk. Kohe kui praad toodi, palusin kelnerilt musta leiba juurde tuua, sest lihakäntsaka seest paistsid rasvakihid. Kamar oli lihatükil mõnusalt krõbe ning see mulle maitses. Kõrval oli kodune ahjukartul, mõned rediseviilud ning valge peedi püree, mille sees oli praeleeme sisu. Praeleent saime veel kannukesega juurdegi, kui lisa vaja. Ah jaa, siis oli veel külm salatiõun, sordilt Karksi renett ja maitselt marineeritud õuna moodi. Maitseaineteks oli rosee pipar ning rosmariin, mis oli õlis mõnusalt krõbedaks kuumutatud. Liha oli võrreldes lisanditega palju. Kui eile Polpos sai lihatükikese juurde võtta rohkelt juursellerit ja teisi mõnusaid lisandeid, mis muutsid liha rasvasuse vähemaks, siis täna oli lõpuks lisandid (sh lisapraeleem) otsas ning liha oli ikka veel. Siis päästis mind välja juurde tellitud must leib, millega koos lihapalad mõnusamalt kõhu poole liikusid. Valge peedi püree oli väga hea, eriti kui seda roseepipra ja rosmariinivõrsetega koos maitsta. Väike lihatükike sobis sinna juurde. Õun?! Minu jaoks oli see võrreldes peedipüreega teisest ooperist. Samas võis seda süüa ka liha juurde salatiks. Andis kergelt magusa maitse. Aga jah. Hindeks ei saanud üle nelja kuidagi panna, isegi väike miinus ... lisandite vähesuse eest.

    Magustoiduks serveeriti vaarikasufleed, mille all ja peal olid beseekihid. Kokanduses nimetatakse seda nüüd Pavlovaks. Huvitav, kes selle toidu mõtles välja kokk, kelle nimi oli Pavlova? Peal olid mõned vaarikad ja ümber vaarikamoos. Kusjuures magus vaarikamoos. See viimane asjaolu oli väga oluline, sest nii vahustatud kreemjas sisu kui ka pealmine ja alumine beseekiht olid väga magusad ning kui sinna juurde võtta magusat moosi, siis oli veel magusam. Isegi vaarikad tundusid kuidagi magusad olevat. Kokkuvõttes oli see magus magus magus magustoit. Ei saa öelda, et mulle magus ei meeldi, kuid midagi hapukat oleks siia lisandiks väga sobinud. Kahjuks seda polnud. Hindeks neli kahe miinusega. 

Homme on viimane toidukoht külastada. peaks vist selleks puhuks lipsu ette ja roosi rinda panema ... nii pidulik sündmus ... 23 toidukohta saab külastatud.