Dorpat´i restoran oli sõbrapäeva õhtul külastajatest tulvil

         Sõbrapäeva õhtusöögil käisime kolmekesi - mina, abikaasa ja vanim poeg. Söögisaali sisenedes olid mõned kohad veel vabad, sest kell oli 19.00, kuid poole tunni jooksul täitusid ka need. Ei saa just öelda, et tartlased väljas söömas ei käi.... Meie saime mõnusa aknaaluse koha ning väga meeldiva ja lahke jutuga ettekandja. Alguses oli natuke segadust, sest ta kuulis, et me justkui soovime ka alkoholisoovitusi Maitsva Tartu juurde, kuid õnneks lahenes see kiiresti. Hoian ikka oma karsket joont. Kaheksas aasta läheb juba ilma alkoholita ... 

          Eelroog oli jälle kord kala tartar. Seekord siis lõhe-avokaado tartar pressitud kurgi, marineeritud porgandi, riivitud munakollase ja vürtsika aioliga. Väljanägemiselt hea ning kenasti tasakaalus eelroog. Saiakrõpsud andsid struktuuri, lõhe-avokaado tartar koos kaste ja munakollasega maitses hästi ning porgandid ja pressitud kurk oli hea vaheldus. Aioli on sellel aastal juba teist korda. Päris huvitav kaste. Kusjuures peaks seda suhteliselt lihtne valmistada olema ... peaks kodus ka proovima kala juurde seda kastet ise valmistada. Munakollast oli seekord korralikult ja selle maitse sobis tõesti hästi. Tütar andis mulle reedel omavalmistaud munakollase, mida toitudele riivida ... vaja proovida, kas see on sama hea kui restoranis. Siiski panime hindeks nelja, sest midagi justkui jäi puudu. Mida täpselt, ei oskagi öelda. Maitset justkui oli ja erinevad komponendid sobisid. Ehk jäi puudu natuke teravust kala tartari juures. Jajah. See maitsestamine on väga raske, kui paned palu, siis maitse liiga domineerib, kui vähe, siis jääb toit lagedaks. Paneme siis suure plussi neljale järele ... 

            Nüüd põhiroa juurde. Selleks oli veisefilee Viinamärdi talu trühvlijuustu kastmega. Loomulikult tellisime taas küpsusastmeks medium minus ja olime väga üllatunud, kui praad toodi umbes nelja-viie minutiga. Ja täpselt õige küpsusastmega. Ettekandja kiitis toitu iseloomustades trühvlijuustu kastet ja tal oli õigus. Koos mahlase ja maitseka lihaga oli trühvlijuustu kaste väga sobiv. Kõrval oli veel punapeeti, porgandit, kukeseeni ja polentat. Viimane on maisimannast tehtud ja polenta vormiks oli krokett. See oli mul esimene kord sellist maisimannapudrust lisandit süüa, kuid peaks ütlema, et koos trühvlijuustu kastmega maitses see hea. Need väiksed kukeseenenublud, mis liha kõrval olid, sobisid samuti ideaalselt nii kastme kui lihaga. Üldse ... taas kord väga hästi valmistatud veisefilee ning väga sobivad lisandid. Mulle meeldis eriti, et kastet jagus nii liha kui lisandite juurde. Tõesti hea kaste oli. Hindeks üksmeelne viis, selle pearoa nomineerime me kandidaadiks parima prae nimetusele. Vaatasin viimase viie toidukoha pearoogasid ja nägin, et see oli viimane veisefilee tükk selle Maitsva Tartu kampaanias. Kahju. 

           Magustoiduks purgis panna cotta , või kui täpsemalt, siis maasika panna cotta  Vana-Tallinna kreemi ja šokolaadiküpsisega. Just küpsis oli selle toidu võti, sest panna cotta ´t oleme me ennegi söönud. Kuid küpsis oli parajalt mõrkjas šokolaadiküpsis, mis andis panna cotta ja kreemiampsudele nii struktuuri kui mõrkjat maitset, et magustoit liiga magusaks ei läheks. Vana-Tallinna kreem oli omapärane, seda heas mõttes. Kokkuvõttes hea komplekt. Serveerimine oli samuti omapärane. Panime hindeks viie, kuid seekord väikse miinusega. Üllatusest jäi pisut puudu. Siiski hea magustoit.

Nüüd on jäänud viis viimast - Truffe, Pieree, Fii, Polpo ja Kampus. Järgmise nädala õhtuteks on broneeringud tehtud ning loodan selleks korraks Maitsva Tartuga maha saada. Kui ausalt, siis väga mõnus on söömas käia, kuid nii sage väljas söömine ja blogimine hakkab pisut koormavaks minema. Täitsa hea meel, et lõpp on lähedal.