Meat Marketi kokk unustas eelroa olulise komponendi lisamata

        Sõbrapäeva lõunasöögi sõime kogu perega Meat Marketis. Kohale jõudsime minutit kümme varem ja spetsiaalselt meie jaoks avati uks varem. Kahjuks jäi meie laud liiga varajase saabumise puhul ilma küünaldest ja roosiõielehtedest ... mis sinna teistele laudadele sõbrapäeva puhul pandi. Seekord soovisid kõik poisid Maitsva Tartu menüüd ning seda nad ka said. Tõsi, minu kõht sai eriti täis, sest väikseim poegadest jättis nii eel- kui põhiroast olulise osa mulle. Meat Marketi Maitsva Tartu menüüleht oli väga kaunilt kujundatud. Eriline.

        Eelroog oli kitsejuustusalat, kuhu oli lisatud marineeritud peedi- ja kaalikalõike. Kitsejuust polnud kõige vähematki kitsejuustu maitse moodi, vaid struktuur viitas kitsejuustule. Saime kelnerilt teada, et sinna oli pandud laimi ja veel midagi, mis kitsemaitset vähendasid. Mulle meeldis, kuid vanem poiss oleks soovinud rohkem originaali maitset. Marineeritud peet andis paraja portsu vürtsikust juurde, mis on eelroale hea. Kõik oli mõnus, kuid midagi jäi puudu. Arutasime omavahel, et siia oleks sobinud juurde kas ciabatta või isegi röstleib, oleks struktuuri sellel muidu suhteliselt ühtlasel massil. Menüüsse vaadates aga nägime, et .... eelroas oli ühe komponendina kirjas Paadi Pagari leivakrutoonid ... ehk täpselt see, mis puudu oli. Kui kelner tuli, siis juhtisime tema tähelepanu sellele väiksele erisusele menüüs ja toidus ning köögist tagasi tulles ta vabandas ... kokk oli unustanud leivakrutoonid juurde lisada. Meie maitsemeel ei eksinud, oluline komponent oligi inimliku eksimuse tõttu jäänud lisamata. Kes eelmistest blogipostitustest tähele ei pannud, siis krutoonid on ahjus kuivatatud/röstitud saia või leivakuubikud, kuhu enne kuivatamist lisatakse ka maitseaineid. No vot ... selline juhtum. Usun, et kui toit oleks olnud menüüs kirjeldatule vastav, oleks see saanud hindeks viie, kuid nüüd üle nelja panna ei saanud.

            Põhiroa kohta vaatasin kohe menüüst koostist: Aeglaselt röstitud seakõht / õunakonsumee / Peninuki õunasiidris sous vide õun / lihaleem , et ikka kõik oleks nagu vaja.  Oligi. Ja rohkemgi veel, sest lauale toodi ka sooja isevalmistatud leida ning maitsevõid. See oli ka oluline täiendus, sest seakõht, isegi kui see on nii hästi valmistatud, nagu meile toodud praes, on ikka natuke rammus ja selle juurde on leib täiesti asjakohane. Oluline komponent rammusa liha juures oli rulli siseküljele määritud vürtsi-küüslaugu segu. See vähendas suus rasva maitset. Konsomee (menüüs kirjas ekslikult konsumee), mis peaks olema liha-või aedviljapuljong, oli siin õunapüree lisandiga. Kelner nimetas seda õunamoosiks, mis pole vist päris korrektne. Kuid sobis see püree liha juurde hästi. Lisatud siidris leotatud õunaviilakad olid ka head, natuke marineeritud salatiõunte moodi. Andsid toidule veel erilisema maitse. Kusjuures tundsin õunaviile süües selget alkoholi maitset ... ju siis polnud jõudnud kõik alkohol ära aurata. Selline toit siis ... veelkord pean mainima, et pisut liiga rammus. Panime hindeks nelja. Leib oleks saanud hindeks viie, kui seda oleks saanud hinnata.

            Magustoiduks oli Treacle Tart. Pekaanipähkel / kohvi ja Pühaste porteri käsitööjäätis / vaniljeparfee. Tart oli seekord täiesti mõnus kaeraseemneid sisaldav mure küpsetiseribake, mis oli selle toidu struktuuri arvestades väga oluline. Ka maitse poolest sobis see hästi kohvi ja porteri käsitööjäätisega ning vaniljeparfee´ga. Peale puistatud pähklipuru ning ümberringi olev karamellikaste olid samuti väga sobivad. Kokkuvõttes väga hea magustoit. Abikaasa arvas isegi, et siiani parim magustoit. Mina olin tagasihoidlikum, sest minu jaoks oli liiga magus. Viie sai hindeks ikka panna. Mulle meeldis kõige rohkem vaniljeparfee koos kaeraseemnetest koogitükikesega. Kuid veel parem oli magustoit siis kui kõiki komponente koos pähklitega ja karamelliga maiustada. 

            See oli meie seitsmeteistkümnes toidukoht selle aasta Maitsva Tartu kampaanias külastada. Hakkab looma ... ainult kuus kohta ongi jäänud. Järgmise nädala reedeks tahaks kokkuvõtteid tegema asuda. "Viisaastaku plaan nelja aastaga" ehk kuu kampaania toidud maitstud 19-ks veebruariks. Kiirustada on vaja ka selleks, et järgmisel neljapäeval koroonaviirusega tehtud valitsuse otsused meie plaane pooleli ei jätaks. Õhtul on meid ootamas veel Dorpat, kus pakutakse pearoaks taas kord veisefileed. Äsja alanud pühvliaasta valguses pole see just kõige kohasem toit, kuid loodan saada erilisi maitseelamusi.