Chez Andre´s on isegi söömise protsess huvitav ning nauditav

Suurte ootustega sisenesime Chez Andre´sse. On ju see söögikoht olnud igal aastal eriline ja omanäoline. Kui me lauas selle aasta menüüga tutvusime, siis saime aru, et ootab taas kord maitsete paraad, sest igas toidukorras oli erinevaid toidu komponente nii palju, et isegi neid üles lugedes läks tükk aega. Eelrooga oodates rääkisime ruumi sisekujundusest, mis on eriline ... loob väga mõnusa hubase tunde. Väike nali oli ka sisenemisel - ootasime viisakalt ettekandjat ukse juures ning tema saabudes ütlesin: "laud Kalle nimele". Ta juhatas meid otse leti vastas asuva laua juurde ... kuid seal juba istus keegi. Tuli välja, et samal ajal oli broneerinud kaks Kallet laua. Kui ma enda perekonnanime ütlesin, siis lahenes probleem kiiresti ja saime laua suurema ruumi aknaaluses nurgas. 

Eelroog toodi ümaras kitsa suuga salatikausis, mis omakorda oli asetatud olümpiatõrvikut meenutava metallümbrise sisse, mis omakorda asetati taldriku peale. Kõige tipus aga kroonis varda otsa pistetud "Eclair". Ei osanud kohe kust otsast peale hakata. Õnneks tuli autor, peakokk Andrus, ise kohale ning selgitas, et seda eelrooga võib süüa otse klaaskausist, kuid võib ka valada taldrikule. Mina valisin teise meetodi, abikaasa esimese. Saatsin serveerimisaluse ja klaaskausi ära ja asusin maitseid degusteerima. Kõigepealt väike näks vardas olevast ekleerist ja siis kahvlitäis salatiampsu peale. Mmmm. Veel teine ja kolmas. Mmmm. Väga mahlane ja hapukas salat. Ekleeri sees olev kitsejuust sobis ideaalselt selle mahlase salatiga, kus komponentideks olid: mandariini-tomati kompott, tahmased kõrvitsaseemned, marineeritud redised ja taluürdid. Kopeerisin selle loetelu menüüst, sest kõik ei jäänud kohe meeldegi. Mulle meeldisid eriti marineeritud rediselaastud. Kitsejuust koos ümbrisega ja salat moodustasid nii hea terviku, et vaatamata suurele kogusele saime eelroa suhteliselt kiiresti söödud. Hea maitse püsis veel kaua peale viimast suutäit keelel. On ikka peakokal tahtmist ja aega selline "kopott" kokku sobitada. Hinde üle meil vaidlust polnud. Tugev viis. 

Kui põhiroog lauale toodi, siis ei suutnud ma vastu panna kiusatusele end selle taustal jäädvustada. Põhiroog lihtsalt oli nii kunstipäraselt serveeritud. Andsin telefoni abikaasale, kes lahkelt minu toitumisprotsessi alguse fotole salvestas. Kuna sellelt fotolt pole toit piisavalt selgelt näha, siis jäädvustasin ise veelkord taldriku sisu lähemalt. Mida sellel taldrikul kõike polnud: Grillitud hiidkrevett, kana popkorn, sous vide nori-kanafilee pähklivõi kreemi, kreveti bisque’i, marjase porgandi, kodujuustupärlite, punapeedi-ananassi, krõbeda karamell-kartuli, brioche’i, hooaja ürtide ja suvikõrvitsavõrguga. See pole põhiroog, see on maitsete paradiis. Ideoloogiliselt täiesti uus lähenemine. Selles toidus oli mitu põhikomponenti: hiidkrevett, kana popkorn ja kanafilee, mitu salativalikut ja mitu dekoratsioonielementi. Kui ma tavaliselt komplekteerin endale  suutäie põhikomponendist koos lisanditega, siis siin polnud see lihtsalt võimalik, sest oli nii palju erinevaid võimalusi. Seega katsetasime - võtsime krevetitüki koos punapeedi-ananassiga ja suvikõrvitsavõrguga (peenelt nimeti seda menüüs zuccinivõrguks) ja panin suhu ... hea eriline, maitsev. Siis proovisin kanafileed koos pähklivõi kreemi ja marjase porgandiga ... imeline, see meeldis mulle kõige rohkem. Järgmisena sain kahvlile pool kana popkornitükist koos marjase porgandi ja kodusjuustuga ... jälle hea. Ja nii edasi ja edasi. Iga komplekt sobis omavahel kokku.

 Kui lõpetasin põhiroaga, oli tunne nagu oleks ära söönud viie-kuuekäigulise lõuna. Midagi nii erilist polnud ma kaua söönud ... vist alates eelmise aasta Maitsva Tartu kampaaniast kuni tänaseni. Just sellepärast meeldib mulle Maitsev Tartu ... kokad on andnud endast parima maitseelamuste pakkumiseks. Kui headest põhiroa komponentidest valida välja kõige parem, siis oli selleks minu maitsemeele põhjal pähklivõi kreem, mis andis igale teisele komponendile omapärase ja väga hea maitse. Ka selle roa hindamisel ei tekkinud meil kahtlusi - viis pluss.

Enne magustoidu serveerimist rääkisime abikaasaga, et rohkem pole enam võimalik üllatada, kuid me eksisime. Magustoidu serveerimine ja söömine oli tõeline üllatuste üllatus. No vaadake ise seda pokaali ja ümbrist ... kuidas sellele magustoidule läheneda? Lähema vaatlusel selgus, et tutid kõrte otsas olid kohupiima mini bon-bon´id, mis sai selat ära näksata ja kohe kõrrest peale imeda põhjas olevat maasika keedist chia seemnetega. Soe bon-bon oli magus ja kõrrest tulev hapukas ... sobisid kokku. Järgmiseks võtsin pika dessertlusikaga pealt pisut  mustikasefiiri, mis oli jälle magusavõitu, kuid kõrrest tulev hapukas maasika-chia keedis tasakaalustas seda. Kui kohupiimapallikesed olid söödud, segasin sefiiri, vahekihiks olnud Alaska jäätise ja keedise endale kokteiliks ja imesin seda kõrrega. Viimased tahkemad osakesed aga sain dessertlusika peale. Juba see söömise protsess oli nauditav, maitseelamustest rääkimata. Lõpuks pühkisin vurrud sefiirist puhtaks ja õhkasin - kõht sai mõnusalt täis ja naudingute meenutamist jätkub nüüd kauaks. Meil oli hea meel tõdeda, et Chez Andre´ Maitsva Tartu menüü toidud said kõik hindeks viis. Soovitan soojalt - minge ja proovige, te ei kahetse.