Cafe´ Truffe ... kiire ja korralik

         Minu telefon on sellest Maitsva Tartu roogade jäädvustamisest tüdinud. Kui mõned päevad tagasi kaotas ta mul ühe foto ära, siis täna koguni kaks. Pearoa ja magustoidu fotod. Olen täiesti kindel, et tegin need fotod ja ... enam pole ... ei galeriis ega kustutatud kaustas ega ... mitte kusagil. Homme saadan fotod kohe peale jäädvustamist edasi, siis ei saa telefon minuga mängida. Kuid Truffe´ga pole see algus kuidagi seotud. See on ikka mõnus hubane kohake Tartu Raekoja platsi ääres. Meeldiva teeninduse ning rahuliku muusikaga. Kusjuures saabusid kõik road meeldivalt kiiresti ...

         Eelroog. Koha ceviche „Varras bakery“ saial / merekreem/ roseepipar. Väga sobiv mereandide külmroog, nagu ceviche kohta väidab vikipeedia. Maitsestatud kohale oli lisatud käsitöömajoneesi, redist, sibulat ja tilli. Kõik see oli paigaldatud krõbedale saiaviilule. Nägi hea välja ja maitses eelroana hästi. Piisavalt vürtsine, piisvalt krõbe, piisavalt mahlane ja piisavalt huvitav. Eriti meeldis mulle roseepipar, mis jättis pärast söömist suhu kauaks ajaks meeldiva maitse. Kui midagi negatiivset välja tuua, siis ehk vaid see, et seda head toitu oli nii vähe. Hindamisel läksid meie arvamused täna lahku ... mina tahtsin panna viit ja abikaasa nelja. Mehe sõna jäi seekord peale ja toit sai hindeks viie. 

        

    Pearoog, mille foto telefonist haihtus, oli väljanägemiselt suhteliselt sarnane Silver Gutmann´i jäädvustatud fotoga Maitsva Tartu kodulehel. Lisan siia siis selle. Millest pearoog koosnes? Peamine oli suitsune sealiha, mida oli madalal kuumusel hautatud kümme tundi ja suitsutatud kaks tundi ... või oli see vastupidi ... enne suitsutatud, siis hautatud. Igal juhul oli liha väga pehme. Metssealihale iseloomulikku maitset ma väga ei tundnu, isegi siis kui liha ilma lisanditeta maitsesin. Võib ka öelda, et lihal polnud üldse erilist maitset. Küll oli tugeva maitsega liha peale pandud peekonipuru ning kõrval olev hapukoore-mädarõika kastme meri. Samas polnud kastmes midagi erilist, olen sarnast varemgi söönud. Kaks huvitavat komponenti toidus siiski oli ... gnocci, mis peaks olema itaalia keelest tulnud mõiste kartuliklimpide sarnane toit. Kusjuures on gnocci juba mitmuses, kuid menüüs oli ekslikult pandud korduvmitmusse ehk kirjutatud gnocci´d. Mainisin seda ka ettekandjale. Kuid maitselt oli gnocci päris huvitav ja maitsev. Teised huvitavad komponendid olid sibulapoolikud, mis olid täidetud vähese lihaleemega. Huvitav ja selle toidu juurde vajalik koostisosa, mis andis pisut teravust ja maitseelamust juurde. Siiski jäi seda väheks, et toit eriliseks muuta. Panin hindeks nelja.

        Magustoit oli antonovka-rosmariini mousse, millele oli lisatud sidruni tuille ja puistatud üle valge šokolaadi granola´ga. Jälle suur hulk võõrsõnu. Mousse tähendust ehk kõik teavad, see on vahukreem või lihtsalt vaht. Peaks mainima, et Truffe kokal oli see vaht väga hästi õnnestunud ... maitsekas ning väga õhuline. Siiski oleks see vaht üksi jäänud liiga pehmeks. Krõbedust ja oma maitset andis vahule juurde sidruni tuille, mis on rabedad õhulised küpsised. Väga head küpsised olid. Kusjuures ettekandja oma toidu tutvustuses kasutaski eestikeelset sõna - sidruniküpsised. Kuid seekord oli minu arvates võõrkeelne sõnakasutus õige, sest need olid väga erilised küpsised. Granola nimetus seevastu polnud just kõige sobivam. Magustoidu peale oli puistatud valge šokolaadi puru, mis ei sisaldanud minu arvates granola olulisi komponente - röstitud purustatud viljateri ... kuid ma võin ka eksida. Nojah, arutlesin nüüd pikalt koostisosade üle ja jätsin kõige olulisema maitsete buketi hoopis tahaplaanile. Maitsed olid väga sobivad vaht-küpsis-marjad-šokolaadipuru kokku andis imelise maitseelamuse. Paneme hindeks viie. 

Kuid ... kui ma nüüd vaatan Maitsva Tartu kodulehe fotot, mille siia lisasin, siis siin on tõesti peal granola moodi helbed. Meil neid polnud. Tundub, et telefon oli Truffe kokaga mestis ja kaotas minu asitõendi ära ... mine või tagasi ... Aga ei, homme on õhtusöök Polpo´s, läheme hoopis sinna.