Askeetliku sisekliima, kuid maitsva toiduga Püssirohukelder

     Jõudsin jälle pisut varem kohale, kuid sisse ei saanud, sest Püssirohukelder oli suletud. Kell 11.53 tehti metalluksed lahti ning punkt kell 12 sisenesime koos teiste lõunasööjatega Püssirohukeldrisse. Kui ülejäänud tulid siia sööma päevapakkumist, siis meie loomulikult eelistasime Maitsva Tartu menüü toite. Alguses ei saanud kuidagi vedama ... kui päevapraadide sööjad juba lõpetasid, siis meile alles toodi eelroog ... kuid eks sellest saab aru. Ainult kole külm oli oodata üle kümne minuti. Pole üldse hubane olla, kui külmavärinad peal. Õnneks läks pärast eelrooga kiiresti, praad ja magustoit tulid praktiliselt ilma ooteajata ja 12.43 me juba väljusime sellest külmkambrist.

Mis siis jäi sisenemise ja väljumise vahele ? Kõigepealt eelroog. Väga kaunilt kujundatud kartulikoogile (ei osanud seda silindrikujulist kartulipüree moodustist teisiti nimetada) asetatud fileeritud ahvenaviilakad,  mille peal oli rohkelt maitserohelist ja pisut forellimarja, kahel pool kõrval sidruni-sibula-mee salsa ning ümberringi kaunis kaar röstküüslaugu aioli´st. Aioli on kaste, mis on valmistatud küüslaugust, oliiviõlist ja munast. Ilus vaadata, eks ole? Ega maitse vaatele alla ei jäänud. Ahvenaliha oli hõrk ja koos salsaga maitses hästi. Sidruni-sibula-mee salsa oli suhteliselt lihtne lisand, kuid andis eelroale just täpselt isutekitava maitseelamuse. Aioli, mis minu jaoks oli uudne kaste, sobis siia juurde hästi. Kokkuvõttes täpselt selline eelroog, nagu üks eelroog olema peab - maitsev, isutekitav ja väga hea välimusega. Tubli töö. Hindeks viis. 

Põhiroog oli küülikukoib, mis oli pistetud röstporgandi püree kuhilasse, kõrval oli ports õuna-selleri-apelsinisalsat ja peal jälle rohkelt maitserohelist. Menüüs oli kirjas ka, et toit peaks sisaldama kumkvaate ehk miniapelsine, kuid neid ma ei leidnud ... ju siis olid nad salsa sees. Need kolm törtsu püreed, mis te näete taldrikul paremas ääres, on tehtud fenkoli-kohvi segust. Jälle esmakordne kogemus sellist püreed süüa. 

Küülik maitses väga hästi, oli mahlane, pehme ja hästi maitsestatud. Porgandipüree ja salsa täiendasid üksteist ning koos küülikulihaga moodustasid terviku. Jälle andis just salsa sellist värsket-hapukat-maitsekat nüanssi juurde. Igati sobivad komponendid. Kohvi-fenkoli püree lisas tervikule erilisust ja omalaadsust. Pärast ettekandjalt kuulsime, et see püree ollagi koka omalooming. Selle peale võiks öelda, et tasemel kokk, kes sellise loomingu taldrikule pani. Kokkuvõtteks väga hea pearoog ja lisaks heale maitsele ka piisavalt suur kogus - kõht sai parajalt täis. Kui võrrelda eilse kondiga, siis siin oli liha ikka mehiselt. Sain nautida palju suutäisi koos lisanditega. Salsat oleks võinud ehk üks lusikatäis rohkem olla. Selle toidule polnud võimalik hindeks alla viie panna.

Magustoit oli panna cotta mango-granadilli kastmega, kus ääres oli ketas kookoskrõpsuga ja peal leheke maitserohelist. Panna cotta mind enam ei üllatanud, seda olen söönud nii mitmeski esinduslikus toidukohas. Püssirohukelder oli lisanud traditsioonilisele panna cotta põhjale tugevamaitselise ja hapuka mango-granadilli kastme,  mis sobis sinna hästi. Kookoskrõps oli imehea. mitte liiga magus, mitte liiga kõva. Super. Kui olin kookoskrõpsu esimeste panna cotta ja kastme ampsudega hävitanud ning jäi veel pool kaussi süüa, siis tekkis mõte - ehk oleks võinud erinevaid kastmeid kuidagi sektoritena panna cotta peale panna, sest pakutud kaste oli küll hea, kuid kümnenda ampsu juures muutus natuke üheülbaliseks. Kokkadele mõtlemisainet. Magustoit sai hindeks neli, sest selle koostises üllatas vaid väga hea kookoskrõps. Ülejäänu jäi hea magustoidu tasemele.

Täna ootab meid õhtul veel eine Antoniuses. Kuid sellest hiljem.