Nagu varem mainitud, oli Vabariigi aastapäeva eelõhtuks broneeritud õhtusöök Soho restoranis. kes veel ei tea, siis see on endise Polpo ruumides, kuid nüüd on omanikud uued, peakokk uus ja vaid interjöör on varasemale sarnane. Kahjuks pean mainima, et ka maitseelamused olid uued ja seekord mitte eriti meeldivad.
Eelroog, nime poolest Tartupärased praeräimed, rukkileiva paneeringus, oli suisa kibesoolane. Kusjuures soolane polnud vaid räimepala, vaid ka kapparid ja sibul ... vaid idud ja maitseroheline olid soolamata. Kas selline soolane räim on Tartupärane, seda nüüd küll ei julge väita. Ja lisatud mädarõikamajonees oli nii vänge maitsega, milles domineeris äädikas, et seda ei saanud üldse toidu juurde võtta. Vaid punapeet oli selles roas normaalne. No ma ei tea, mida mõtles peakokk, kui selle eelroa lauda saatis. Ju ta siis oli armunud ... nagu öeldakse siis, kui toit on üle soolatud. Ettekandja lubas kokale edasi anda, et enne kevadet ei tohi armuda. Kusjuures oleks tahtnud selle soolase peale rohkelt vett juua, kuid Sohos sai kannuvett jaopärast ... korraga alla poole klaasi ehk umbes 100 grammi ... ju siis nii on soholikult viisakas... piinata inimesi soolase toiduga ja anda jaopärast vett ... et soola ei saaks lahjendada. Jah. Esimest korda selle aasta Maitsva Tartu ajal panen hindeks kõvera kahe. Ja nii on.
Pearoog, milleks oli sea sisefilee ... taas rukkipaneeringus ... oli samuti ebaõnnestunud. Panna kokku suhteliselt tuim sisefilee jäiga ning tuima paneeringuga ... pole just kõige parem mõte. Kusjuures ka see paneering oli soolane. Ma kahtlustan, et kasutatud oli sama paneeringumaterjali kui eeleoal. Ja taas ... ka lisandid - rooskapsad ning kartulitamp, mille peal olid kartulikrõpsud, oli samuti soolased. Kartulitamp oli üldse maitsetu ... kui mitte arvestada soolasust. Vaid Põltsamaa mustasõstraveini kaste ja pohlakreem olid sisefilee juurde normaalsed komponendid. Lõpuks koorisime sisefileelt selle paneeringu ning sõime seda koos pohlamoosi ja kastmega. Paneering jäi meist taldrikule ... teatamaks kokale, et nii ei sobi. Sea sisefileed niimoodi tervena valmistada on äärmiselt keeruline, et see saaks mahlane ja maitsev. Soho peakokal see ei õnnestunud. Pearoa hindeks oli kolm miinus ... väga pikk miinus. Peaks ütlema, et nii eel- kui pearoog olid maitsetult maitsestatud. Kuid jah, selleks, et saada aru heast, peab olema ka vastandlikke elamusi.
Magustoidu eel juba naersime, et mida soolast see kokk nüüd meile saadab. Kuid magustoit oli õnnestunud. Selleks oli valgest šokolaadist valmistatud pall, mille sees oli rummiga valge šokolaadi mousse. Pall oli paigutatud hästi hapuka õunasiidri granita sisse ja ümber puistatud veel jõhvikaid. Granita on selline šorbetisarnane külm mahlasegu ... seekord siis alkoholivabast õunasiidrist tehtud. Hea tasakaalus magustoit. Kui sai selle kivikõva palli katki, siis seal sees olev mousse oli koos pallitükikeste ja ümbritseva hapu granitaga väga maitsev ... hapu ja magus täpselt tasakaalus. Ette võiski heita vaid kivikõva palli, mida lusikaga katki teha oli tõeline vaev ... oleks vaja olnud dessertkahvlit, kuid seda polnud. Siiski panime hindeks viis miinuse, sest magustoit oli maitsev.
Lõpuks tuli veel midagi eriti soolast, sest sellise kehva maitseelamuse kohta oli 64 eurot, mida meilt kahe peale küsiti, ikka väga soolane hind. Lahkudes oli kehas tõsine vedelikupuudus ja kõhus halb tunne sellest soolasest einest. Kahju. Ehk suudab homme Fii meid meeldivamalt üllatada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar