pühapäev, 19. veebruar 2023

Ebaühtlane lõuna Dorpati restoranis

     Pühapäev, 19.veebruar.  Maitsva Tartu menüü kampaaniat on jäänud veel 9 päeva ja ongi kõik. Tänasega oleme käinud 12 kohas einestamas. Lõuna Dorpatis kahele. Broneerimisega sai selle koha puhul pisut jamatud ka ... helistasin Maitsva Tartu kodulehel oleval numbris, midagi ei öelda, tuleb muusika. Ootan ... ikka muusika. Panin ära. Nii helistasin oma kümme korda enne kui pärast minutilist muusika kuulamist võeti telefon vastu. Hakkasin kohe rääkima broneerimisest, kuid teises otsas öeldi, et suunab restorani. Selge, ootasin ... ja ... telefon pandi kinni. Ma olin jonnakas ja helistasin uuesti ... taas muusika, kuid nüüd võeti telefon kiiresti vastu. Ütlesin kohe, et palun suunake restorani. Nüüd võetigi seal ka vastu ja sain broneeritud. Täna kella 15-ks. Kui aga kohale läksin, siis selgus, et restorani poolel oli pandud kella 19-ks ... vot ei tea kumb meist eksis. Õnneks oli kohti piisavalt ja saimegi abikaasaga laua taha. Mina võtsin taas kraanivee ja abikaasa proovis alkoholivabasid jooke, mida ma ei saa kommenteerida.

        Eelroog tuli kiiresti lauale nagu ka ülejäänud toidud. Eelroaks oli sutsune angerjaviil, Võrtsjärvest. Selle kõrval õuna-tartar ehk mina ütleks õunasalat ning läätsed. Veel oli ääres pastinaagikreemi törtsud ja all petipiimakaste. Peal näpuotsatäis idusid. Välja nägi eelroog ilus. Kui sööma asusime, siis leidsime ka kurgitükikesi. Kala oli väga hea, polnud liiga vänge ja hästi maitsestatud. Koos petipiimakastmega sobis hästi. Kuid lisandid olid ehk liiga maheda maitsega ... läätsed polnud just kõige parem valik, sellised jahused ... pastinaagikreem, õunad, kurgid ... kõik oli liiga ühelaadne. Seega panime hindeks nelja. Midagi maitsekat oli puudu ... siia oleks sobinud minu arvates sinepiseemned või siis need väiksed marineeritud kurgid. Või siis sidrunit ... vähemalt midagi veel.

        Pearoog oli hirveliha, mille kõrval kartuli-trühvlipüree ja ümber põldmarjakaste ... mis, nagu hiljem selgus, oli ikka punaveinikaste põldmarjadega. Ning rohke valik aedvilju - sibul, seller, peet, porgand ja ... ei mäletagi kõiki. Sinepiseemned olid siin ka ja siis veel lehterkukeseened. Väga ahvatlev väljanägemine. Imehea praad. Liha oli mõnusalt mahlane ja punane (medium rare). Ja seda liha oli mõnusalt palju ... iga suutäis oli nauding. Eriti hea oli lisandite rohkus ... iga ampsu sai komplekteerida erineva. Mulle meeldis porgand ja punapeet koos liha ja püreega. Kuid sinepiseemned olid ka õiged oma kohal. Nii maitsev ... nii maitsev. Taas nominent parimale praele. Viis pluss. 

        Kahjuks ei jätkunud lõuna sama edukalt, sest magusroaks oli pistaatsiamaius, mille peal ja sees oli metsmaasikageeli ning taldriku teises ääres karamelliseeritud pähklid ja ebaküdoonia-arooniajäätis. Jäätise peal oli imehea laimikrõmps ... mis koos jäätisega moodustaski selle magustoidu meeldiva osa. Nimelt oli želatiiniga valmistatud pistaatsiakreem nii tekstuurilt kui maitselt minu arust täitsa mööda ... pistaatsia maitset oli vähe, maius ise jahune ja kergelt kummise olekuga. Maasikageeli maitse jäi kuidagi tahaplaanile, magus ja vähene. Pähklid andsid tekstuuri, kuid mitte maitsekust. Jah. Võibolla kellelegi maitseb see imeliselt, kuid mulle ei sobinud. Ka head maitset ei jäänud lõpus suhu ... kolm ... isegi miinusega. Isegi ei oska öelda, mida oleks saanud muuta ... 

Vot sellised emotsioonide ameerika mäed ... üles alla ... 

Nüüd tuleb einestamisel pikem vahe, sest töö tahab tegemist ja seda Raplamaal ... kuid neljapäeva õhtuks õnnestus broneerida Soho, reedeks Fii ja laupäeva õhtul läheme Antoniusse. Varuks veel pühapäev 26.02  ja esmaspäev 27.02, sest teisipäeval 28.02 on taas kiire ja läbi see kuu ongi ... Ikka on nii, et veebruar läheb niiiii kiiresti ... ju siis on Maitsva Tartu kampaanial selles ka mingi roll ...



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar