Kiire lõuna Cafe´ Shakespeare´s

         Täna jäi keskmise poja arenguvestlus ära seoses klassijuhataja haigestumisega ning mul tekkis vaba aega. Otsustasin selle ära kasutada sportlikule tegevusele ja kõndisin kesklinna ja tagasi ... kokku 5358 sammu. Sama ei meeldi mulle sihitult kõndida ning seetõttu helistasin enne teele asumist Shakespeari kohvikusse ja küsisin, kas võib tulla Maitsva Tartu menüü roogasid proovima. Telefoni vastuvõtnu soovitas tulla ühe paiku, siis on lõunasöögi kiire möödas ning on võimalus saada roogasid oluliselt tempokamalt. Siis helistasin abikaasale ka tema polnud lõunatanud. Mõeldud, tehtud. 

    

    Meid ootas aknaalune laud ja kohvik oli tõesti meeldivalt vaikne ja hubane. Lõunasööjate armaada oli lahkunud ... kui neid üldse nii palju oli. Laual oli juba kann sidruniveega ning loomulikult loobusime joogimenüüst ning laususime selge sõnaga, et jääme vee peale. Selle peale küsis ettekandja, et kas võib kokal paluda eelroa ettevalmistamisega alustada .... no nii, mõtlesin mina, nüüd hakkame istuma ja ootama, kuid ei ... nagu nipsti oli eelroog laual ja veel milline eelroog ... suitsune veisesisefilee hake,  mis menüü põhjal serveeriti koos marineeritud kännuseente, kornišoni, punase sibula, Andre farmi Musc Old juustu, tomatisalsa ja tšilliga. Kõrval olid karulaugukreemi tortsud ja peal Muhu leivakrõpsud. Igati väärt eelroog nii välimuselt kui maitselt. Kohe esimeste ampsudega hakkasid süljenäärmed intensiivselt tööle ja maitsemeeled hõiskama. Nii hästi maitsestatud liha oli ... ja lisandid vaid andsid maitsekust juurde. Iga suutäis oli nauding ... leivakrõpsud andsid tekstuuri juurde ning karulauk oli imeline liha juurde. See puru ümber toidu oli dekoratsiooniks, küpsisepuru. Abikaasa väitis, et kurk hakkesegus on väga hea ... ma ei saanud aru, et mis kurk, kuid alles hiljem lugesin, et kornišon ongi eriti väike marineeritud kurk. Vot. Sain taas targemaks. Igal juhul sobis see kornišon hästi ... Viis pluss ! Tubli töö !

       Taas küsis ettekandja, kas võib peakokale edasi anda, et see hakkaks meie pearooga valmistama ja päris, ega me juua juurde ei soovi ... Pearoog saabus ka päris kiirelt. Me ei jõudnud naaberlauda tulnud prouade juttu veel süvenedagi, kui kõpsti ... roog kohal. Selleks oli Härjanurme talu tuurasteik, mille lisandiks olid muskaatkõrvitsa hummus, Beluuga läätsed, Murimäe talu valge veini kaste, aedürdiõli ja marineeritud aedviljad. Taas kord väga hästi maitsestatud roog. Eriti head olid läätsed, mis kala ja veinikastmega lausa sulasid suus. Võtsin ka juurvilju koos hummuse ja kalaga ja ka selle puhul olid esimesed suutäied nauditavad, kuid kolmanda-neljanda suutäie juures hakkas suhu jääma marinaadi maitse ... selline äädikane ja hapu. Jah, kala juurde sobib hapu, kuid see ei tohiks domineerida. Pärast kuulsin peakokalt, et hummuses oli lisaks kõrvitsale ja sidrunit ... igal juhul natuke häiris, kuid mitte nii palju, et hinnet oluliselt alandada. Hindeks viis miinus. Komponendid sobisid omavahel hästi, läätsed andsid nii maitset kui tekstuuri ja värvi ning kala oli pehme ja mahlane. 

        Magustoidu toomisele algas ettekandja jutt samamoodi ja kui ta jõudis lauseosani: "... kas ma tohiks magustoi ...", siis ma katkestasin te ebaviisakalt märkusega "ei tohi", sest ma sain aru, et ta hakkab jälle jooke pakkuma ... eks ta pisut ehmatas sellest minu järsust käitumisest, kuid kui juba olin kaks korda selgelt öelnud, et me joome vett, siis pole ikka vaja kolmas kord pärida. Mulle ei meeldi liiga aktiivne müük. Ma ei tea, kas ta ehmatas nii ära, et ei julgenudki rooga lauale tuua, kuid magustoidu tõi meile peakokk isiklikult... väga meeldiv. Magustoiduks saime lauale šokolaadi-peedi brownie, mille peal oli vaniljejäätise pall ja kõrval pohla-õunatšatni (vürtsidega moos!?) ning põldmari ja vaarikas. Kõik see roog oli üle soputatud plaksuva šokolaadiga ning küpsisepuruga. Kuhja otsas oli kena šokolaadileheke. Igal juhul nägi magustoit väga hea välja. Ka maitse oli hea, kuid üllatust polnud. Brownie oli maitsekas... peet tegi šokolaadimaitse pehmemaks, jäätis oli nagu jäätis ikka ja marjad head hapukad. Kõige erilisem oli see šokolaadiplaks, sest see tõesti plaksus suus ... vot ei oska öelda, kuidas seda tehakse. Jah. Tubli neli ... 

Selline natuke ootamatu lõuna Shakespeares ... ja keskkonna ning teeninduse eest panin ikka viie miinuse, sest eks ettekandja oli püüdlik, kuid minusugune pujään ei osanud korralikult käituda. Vabandan.