Neljandal katsel õnnestus ... RP9 toit oli nauditav

     RP9- s oli ka laupäeva lõuna ajal palju külastajaid, kuid erinevalt eilsest kogemusest polnud siin teenindamise kiirusega mingit probleemi. Kõik toidud saabusid kibekiiresti lauale ning ei läinud tundigi, kui olime kõik viiekesi söönud ja rahul. Ettekandja ja pubi keskkond sobisid imehästi omavahel. Seinal olevad väikesed plakatid olid naljakad ... Võibolla ainus asi mis teeninduse juures pisut häiris, oli see, et ettekandja kasutas meie vormi ... pöördus keskmise poja poole: "Kas oleme lõpetanud?" või minu poole: "Kas meie ei soovi kohvi?" mul tuli kohe tahtmatult vastu: "Nemad kõrgeausused ei joo". Minu arvates peaks kõnetama pigem ikka teie vormis ... see on meie pisut saksalikule kultuurikeskkonnale kohane. Kuid ega ma selle eest hinnet maha ei võta ... panen keskkonnale ja teenindusele viie väikese miinusega. 

Nüüd siis toidust. Eelroog oli Graavilõhe tartar ürdivõi, paprika-sibulakreemi ja nisujahukrõp
suga. Kalalihale oli peale pandud hulgaliselt ürte ja taldriku välimisel äärel olid roseepipra terad. Kusjuures soovitan need terakesed kohe alguses veeretada kalalihahunnikule, sest minu arvates sobisid need ideaalselt tartari juurde ja andsid mõnusat vürtsikust lisaks. Ja sidruni soovitan pigistada kohe kalale, sinna see sobib. Kahjuks polnud sidruni pigistamise näpitsaid ... pidin seda sõrmede vahel tegema. Ka ürdid ja paprika-sibulakreem sobisid toore kalaga. Just selline eelroog nagu peab olema ... tekitas isu, ei olnud liiga rammus ja jättis lõpetades suhu mõnusa maitse, mida sai nautida kuni pearoa saabumiseni. Vaid nisujahukrõpsude asemel oleks võinud olla pisut vürtsikamad tekstuuri andjad ... näiteks vürtsikad maisijahust tortillad ... kuid samas ka nisujahust krõmpsud olid head. Hindeks viis ... ilma miinuseta.

Pearooga ootasin ma pikisilmi ja väikese ootusärevusega, sest sütel küpsetatud hirve sisefilee on üks minu lemmikroogasid. Tellisin selle meedium miinus küpsusastmes ja ma ei pidanud pettuma. Puusöegrillahjus Josper tehtud liha oli mõnusalt pehme, hõrk ning kergelt punane ... just selline nagu olema peab. Lisanditeks oli seekord peakokk pannud seenekastme, mis sobis ideaalselt lihaga ... kui ausalt, siis ilma kastmeta oleks liha maitse olnud ebatäiuslik. Kusjuures täiesti omapärane seenekaste punane, maitsekas ja mitte liiga seenene ... Ümber olid karamelliseeritud küüslauguküüned, mis mulle väga maitsesid ... ja liha kõrval porgandi-valge oa kreem, mis pole küll nii maitsev kui pastinaagikreem, kuid piisavalt maitsekas, et siia roa juurde sobida. Toitu kaunistasid ürdivarred ja põdrasambliku kuhilake. Kusjuures põdrasammal koos püreega oli üllatavalt hea ... just tekstuurilt, kuid ka maitselt. Andis kergelt mõrkjat maitset juurde. Sellele roale on hindeks kindel viis ... pastinaagikreemiga oleks ka plussi pannud.

Ning magustoiduks oli siidine kirsi-šokolaadikook. Imehea. Täpselt tasakaalus magusus-hapukus. Ja mõnusalt pehme ... seest kergelt vedelgi nagu mousse ... ja koos hapuka maasika toormoosiga maitses kook ideaalselt. Kuid isegi ilma moosita polnud üldse paha. Koogi põhi oli vist muretaignast ja andis pehmetele kirssidele ning šokolaadile tekstuuri juurde. Vaarikad koogi kõrval olid nii kaunistuseks kui ka maitseks head ja paar mündilehte sobisid samuti koogi juurde. I-le pani täpi koogi sisse pistetud jahutaigna krõmps, mis andis tekstuuri ja oli väga hea serveerimiskaunistus. Vaid pähklid koogi kõrval tundusid mulle võõrkehadena. Seda just maitselt, mitte tekstuurilt. Vot ei oska soovitadagi, mis selle asemel võiks olla ... ehk küpsisepuru ... sidruniküpsise ... nojah ... kindlasti on paljud, kellele just pähklipuru meeldis ... Hindeks panen ikka viie ehk see oli nüüd siis esimene viieline toidukoht selle aasta Maitsva Tartu kampaania raames. Aitäh peakokale !