Õhuline menüü Vilde ja Vines

     Nagu traditsiooniks on saanud käime 09.veebruaril Maitsva Tartu menüüd nautimas koos abikaasa vanematega. Seekord oli broneeritud laud Vilde ja Vine´s, kus tundus väga ahvatlev menüü olema. Jõudsime kohale veerand tundi varem, kuid laud oli meid juba kenasti ootamas. Laual kaks pudelit vett ja kohe toodi ka Maitsva Tartu menüüd koos joogikaartidega. Mina jäin loomulikult endale truuks ja jõin ainult kraanivett. Mulle meeldib nii ... Vilde ja Vine´s oli neljapäeva õhtul rahulik, sai mõnusalt juttu puhuda. Teenindus oli kiire ja viisakas. Pole midagi kosta, keskkond ja teenindus said ilusa viie.

     Eelroog oli menüü kohaselt lillkapsa-juustuvaht, külmsuitsulõhe, rosina-kapparikreem, suitsutatud mandel, õhitud must riis. Just menüü kohaselt, sest ei rosina ega kappari maitset ma selles toidus ei tundnud... ju siis oli neid kas vähe või domineeris mingi muu maitse. Ei oska öelda. Ja õhku oli selles vahus korralikult ... ei saa öelda, et see oleks ebameeldiv, sest kala vahu all oli täitsa tummine, kuid millegipärast tuli mulle meelde Pisuhännas kuuldud lause ..."õhku, õhku papa, õhk ei maksa midagi ..." Musta riisi teradega oli üritatud anda tekstuuri juurde, kuid ebaõnnestunult, sest mulle tundusid, et neid teri polnud piisavalt õhitud, sest nad olid kõvad ja ebamugavad lisandid. Maitse vahul oli samas hea ... lillkapsas sobis sinna lisatud juustuga, ka suitsune kala vahu all oli maitsekas ja vaht tasakaalustas kala tugevat maitset imehästi. Maitserohelinegi peal sobis teiste koostisosadega. Nojah ... neli miinusega. 

    Pearooga ootasin taas pikisilmi, sest veise steik on üks lemmikuid. Tõsi, mitte niivõrd flank steik, sest see veise kehaosa on minu arvates keeruline valmistamiseks. Minu suureks üllatuseks ei küsinud ettekandja enne roogade valmistamist ka küpsusastet ja kui need lauale toodi, siis väitis olevat küpsusastmeks medium plus ... mida see liha kindlasti polnud. Nojah, see selleks. Juurde oli grillitud steigile lisatud juursellerikreemi, mis oli mõnusalt pehme maitsega... seller on tavaliselt tugevam ja domineerivam, hea kreem. Rosmariini-lihakaste oli natuke vähe maitsekas ja koos lihaga ei andnud seda maitseelamust, mida olin oodanud. Küll olid liha peale soputatud pastinaagi krõpsud ja grillitud sibula ribad sobivad nii liha kui kreemiga. Kuningservik oli ühest otsast pisut vintske, kuid teisest mõnusalt krõmps ja hästi maitsestatud. Raske hinnata .... panen siiski viis miinusega ... maitsekust oleks võinud rohkem olla, kuid liha oli pehme ja mahlane. Krõmpsud liha peal olid minu jaoks selle roa elamuse osa, sest need andsid maitset nii lihale kui kreemile. Jah, õige kübeke jäi puudu. 

Lõpuks panen vikipediast leitud foto veisest, et näeksite, kust flank steik lõigatud on ... minu lemmik on tenderloin ehk sisefilee.

Ja lõpuks magustoit. Taas kord hästi õhuline vaarika sabayonne, mis oli ümbritsetud šokolaadi ja pistaatsia kreemi törtsudega ning mille all olid väidetavalt grillitud kaerahelbed. Miks ma kasutasin taas väljendit "väidetavalt", sest helbed olid vahu all pehmed ja tekstuuri, mida nad andma pidid, ei lisanud. Samas maitse oli hea, lausa sulas suus, sest vaht oli tõesti õhuline. Pistaatsia ja šokolaaditörtsud sobisid nii omavahel kui vahuga. Kuid tekstuuri toidul polnud ... ehk oleks pidanud röstitud kaerahelbed kõrvale panema, siis poleks nad enne serveerimist nii pehmeks muutunud. Jah, maksimaalselt neli ... 

Selline õhuliste toitudega menüü oli siis Vilde ja Vines ...

Kusjuures õhku oli Vilde ja Vine toitudes nii palju, et kõht ka eriti täis ei saanud ... kuid õhtusel ajal on see isegi pluss, sest kergem seedida ja ... kas toidu nautimise eesmärk peabki olema täis kõht ?! Ega vist. Huvi pärast tegin selle aasta Maitsva Tartu toite pakkuvate toidukohtade menüüdest väikese ülevaate ... mida siis kõige rohkem pakutakse ja minu üllatuseks on see aasta kala-aasta. Konkurentsitult kõige rohkem roogasid oli kalast. Selles tabelis pole arvestatud, et üksteist toidukohta pakkusid lisaks tavamenüüle ka taimetoidust koosnevat menüüd. Metsloomadest olid kolm hirved ja üks põder. Vot ... nüüd peab otsustama, kuhu veel minna sööma ... ehk peaks valima need kohad, kus kõigil viiel eelneval aastal on Maitsva Tartu menüü olnud ... jätkusuutlikkuse nimel :)