Fii pakkus taas tänavatoitu

Kaunist Eesti Vabariigi 105. aastapäeva. Tänane päev oli väga toidurohke, sest tegin ise lõunaks kartuliputru kotletiga, abikaasa tegi aastapäeva puhul suure tordi ja siis veel õhtul sööma ... eks ta liig ole, kuid mis lubatud, see tehtud. Nii me lä ksimegi Fii´sse ja saime kena nurgalaua. Fii´l oli ka peakoka tervitus, millele ma seekord väga tähelepanu ei pööra. Joogiks taas hea Tartu kraanivesi. Pean taas mainima, et vaatamata sellele, et Fii oli otsast otsani rahvast täis, oli seal mõnus rahulik istuda ja rääkida sai ilma häält tõstmata ... 

Eelroaga pani peakokk taas meie kannatuse proovile, selleks oli burgeri laadne eine ... või tegelikult oligi burger. Eesti Vabariigi aastapäeva puhul oli peal Eesti lipp, kuid selle all ... saiake, mis oli looduslike värvidega tumedaks tehtud, salat, nimega kimchi, salati sees pidi olema ka mizuna seemneid .... siis majonees ... väidetavalt hoisin ja sea kõhuliha tükk vahepeal ehk burger mis burger. Seda oli kahvli-noaga keeruline süüa. Maitses samuti nagu burger, vaid sea kõhuliha seal vahel oli hästi õnnestunud ... maitsekas ka pehme. Üks juustutükike oli ka vahel, mida menüüs ei mainitud, kuid ega see midagi juurde ka andnud. Ära süüa kõlbas, kuid sellised saia ja majoneesiga toidud on minu jaoks ikka tänavatoidud. Nagu ka ettekandja ütles, et mõnele maitsevad, mõnele mitte. Mina olin siis see, kellele ei maitsenud. Hindeks neli ... miinusega.

Pearoog ... Fii´sh and chips ehk tursk, mis oli paneeritud kataifiga ning mille peale oli laotud hulk marineeritud salatit - kelner luges selle koostisosad ette küll, kuid mul need meelde ei jäänud. Kõrval oli hernetamp, mille peal maapirni chipsid. Kasteks teriaki kaste ja kõrval laimitükk, mida sai sõrmede vahel kalale peale pigistada (näpitsaid polnud). Mingeid seemneid oli veel ja idusid... Nüüd siis maitsest - võtsin esimese ampsu kala koos peal oleva salatiga ... sobis, kuid mingit elamust polnud. Siis võtsin ampsu kala ja hernetambiga, kuhu oli laimi peale pigistatud ... täitsa hea. Kolmandaks võtsin kala kastmega ... kah polnud viga, kuid erilist maitseelamust polnud. Ehk oli selles süüdi minu juba täis kõht ehk võrdlus eriti heade pearoogadega. Vot ei tea ... igal juhul panen hindeks nelja. Kuidagi ei pigista rohkem välja. 

Magustoit aga oli hea. Selleks oli šokolaadi-mandlibiskviit, mille peal oli paras törts mustsõstra sorbeed, mille peal oli jääkülm keedukreem ja see kõik oli kaetud sooja pehme beseega ja kaunistatud õitega. Ilus ja hea. Maitse oli tasakaalus - haput ja magusat täpselt parajat moodi. Mustsõstart, mis on tugeva maitsega, oli just parajat moodi ... nii, et see ei domineerinud ja külm keedukreem sooja beseega oli üllatav valik. Tekstuur oli tänu biskviidist põhjale ka hea. Seega magustoit kindlalt viis. Hea maitseelamus lõpuks. 

Siiski ootasin Fii´lt pisut rohkem. sellise taseme restorani ei tule ma burgerit ja fish-chipsi sööma... tahaks rohkem elamusi ... nagu magustoiduga saime. sain aru, et koo proovis panna erilisi lisandeid, kuid need jäid kuidagi tahaplaanile majoneesi ja rammusa kataifi kõrval. Vähemalt minu maitsemeele arvates. 

Selleks korraks lõpetan, sest hakkan tegelema oma kirjutatava raamatu "Hallitusest - puust ja punaseks" jaoks Hooandja toetuste kogumisega ... see on juba teine raamat selles sarjas, esimene oli "Majavammist - puust ja punaseks". Nüüd siis teise raamatu plaan ... Võite ka selle kohta lugeda ... HOOANDJA lehelt. Tänaseks on 26 inimest juba toetanud ning 16,8% toetussummast tehtud ... kuid pikk tee on veel minna. Olen väga tänulik iga toetuse eest.

Homme lõpetame oma selle aasta Maitsva Tartu kampaania toidukohtade külastamise Antoniusega. Siis saab 15 kohta täis ning see on paras arv selleks aastaks. Järgmise nädala alguses teen ka kokkuvõtte tulemustest.