Täna oli väga ümmargune tähtpäev. Nimelt nautisin oma sajandat Maitsva Tartu menüü einet. Viis aastat, kokku 90 menüüd ja nüüd kuuendal aastal kümnes. Suur saavutus. On mida mäletada. Kui lugeda kõiki eelmisi blogipostitusi, mida on rohkemgi kui 99 (kokkuvõtted lisaks), siis on neis nii palju emotsioone. Just. Ma ju kirjutan oma blogipostitusi esimese emotsiooniga ... tulen söömast ja istun ning kirjutan. Eks ole ka palju kirjavigu ning ebatäpsusi, kuid see käib asja juurde. Kusjuures täiesti planeerimatult juhtus 100-s kord olema Chez Andre restoranis, mis juhib hetkel keskmiste hinnete põhjal edetabelit. Kuid nüüd kõigest lähemalt.
Chez Andre´s on alati kontseptsioon olnud oluline. Sellel aastal oli läbivaks teemaks kingitused ehk iga roog oli serveeritud nagu kingitus. Loomulikult olid road väga "Andruselikud" ... ehk Chez Andre peakokal on oma stiil, mis mõnele meeldib ja mõnele mitte nii väga. Meile enamasti meeldib. Eelroaks oli pokaalis Salat, mille sees oli kaks tükikest krõbedas koores maisikana fileed ja mis oli kastetud pähklikreemi "Pina Colada" kastega ja kuhu oli lisatud ahjuröstitud ananassi, krõmpsu paprikat ja soolapähkleid. Väga omapärane kooslus. Paraku oli pähklikreem väga tugeva maitsega ja domineeris kogu roas. Kuhugi oli lisatud ka äädikat, kuid ülejäänud maitsed jäid nende varju. Soolapähkel veel võimendas kreemi maitse tugevust. Paprika ja ananassi mekki ei tundnud üldse. "Pina Colada" maitset ka ei eristanud ... jah, arutasime kaua eelroa teemal ja lõpuks sai see hindeks neli miinusega.
Pearoaks serveeriti kinkepakis (tegin kaks fotot, ühe kinkepakendist ja teise avatud toidust) ahjuküps souse vide seapõsk pardileemes. Lisatud oli brokoli-ürdidekoor, mandlikreem ja eraldi topsis värsked ürdid, milleks olid väga head vürtsikad küüslaugused idud. Kõige all olid ahjukartuli viilud. Kusjuures just ahjukartul oli selle roa väga hästi valitud komponent, sest see tasakaalustas mõnusalt põseliha ja teiste komponentide tugevat maitset. Millegipärast oli ka siia toidu sisse lisatud pähkleid ... vist tekstuuri põrast. Need olid minu arvates liiast. Aga muud komponendid olid kõik väga hästi tasakaalus. Ports oli suur ja rammus, kõht sai kohe kõvasti täis.
Kokkuvõttes meile maitses. Oli nii üllatust kui maitsekust. Kui ma lõpus võtsin näpuotsatäie idusid ilma lisanditeta, siis sain aru, kui tugeva maitsega need olid. Jah. Just kartul oli õige valik maitsete tasakaalustamiseks. Seega panime hindeks viie ... kui pähkleid poleks olnud, siis oleks ka plussi pannud. Igal juhul hea ja maitsekas roog. Meil oli hea meel, et peakokk Andrus isiklikult leidis hetke pearoa serveerimiseks. Suur au meile.
Magustoit oli taas pokaalis kook. Täpsemalt ahjus küpsetatud brüleekook, mille peal oli viilakas mõrudat šokolaadi pähkli pralinee´ga. Kõrvale pandi tops vahulise maasika sabayon kastmega, mille all oli maasikamoos. Kook oli imehea, seda nii maitselt kui õhulisuselt. Mõru šokolaad koos pähklitega sobis sinna samuti imehästi. Need kaks oleks saanud hindeks viis pluss, kui ... poleks olnud juures seda purgikest kohutavalt magusa lisandiga ... nii maasikakaste kui selle all olev moos olid väga magusad. Mina oleks lisanud pigem suhkruta toormoosi, mitte sellist magusat ollust. Nii et hindeks vaid viis miinus ... pluss läks lendu. Selle topsi sisu oleks võinud täitsa söömata jätta. Kusjuures ... pähklid olid seekord igas roas. Samuti üks läbiv joon selle aasta Chez Andre Maitsva Tartu menüüs.
Homme ootab ees siis 101. Maitsva Tartu menüü degusteerimine ja selleks kohaks valisime Spargli. Eks näis, millega nad meid üllatavad ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar