Juba üheteistkümnes Maitsva Tartu söögikoht kaheksa päevaga. Pole paha. Ainult viis ongi veel jäänud. Mulle isegi tundub, et hindamine on sellise tempo juures objektiivsem, sest teiste toidukohtade pakutav on veel hästi meeles ja on võrdlusmoment. Vilde ja Vine oli oodatult laupäeva õhtul rahvast täis. Saime väga mõnusa aknaaluse laua, kus polnudki melu nii häiriv. Vaatasime aknast välja ja ootasime toitu. Eelroog tuli üllatavalt kiiresti. Üldse on huvitav, et kõikides kohtades, kus me selle kampaania ajal oleme käinud, on teenindus kiire ja oleme umbes tunniga kõikjal hakkama saanud.
Eelroaks oli soolakoorikus küpsetaud juurseller, mille peal oli kõrvetatud sibula kreem, all murulaugukaste ja kaunistatud marineeritud sibula, kale kapsakrõpsu ning röstitud pähklitega. Tegin toidust jälle telefoniga foto - nägi päris hea välja. Maitses aga veel parem. Juurseller oli päris soe ja pehme, koos murulaugukastmega ja lisanditega oli iga suutäis nauding. Struktuuri andis juurde kale kapsakrõps. Mulle meeldisid eriti sibularõngad, mis andsid vürtsikust juurde. Kui millegi üle nuriseda, siis jah - kapsakrõpsud polnud väga muredad ja kippusid suulakke kinni jääma, kuid see oli toidu juures kõige väiksem viga, maitse oli eriline ja hea. Polnud arugi saada, et see oli täielikult taimetoit. Hinne viis võibolla õige väikese miinusega.
Põhiroaks oli esmakordselt sellel aastal kala, Mäletan, et eelmistel aastatel oli ka siinsamas kala … koha vist. Seekord pakuti ürdikoorikus hiidlesta, mis serveeriti koos peale asetaud marineeritud munakollasega. Te ei lugenud valesti - marineeritud munakollasega. Maitses nagu poolkõvaks keedetud munakollane koos soolaga … aga vähemalt nimi oli üllatav. Lisandiks oli kartulikroketiriba, mille peal oli tillimajonees ja marineeritud kurgitükid läbisegi sibulatükikestega. Kala kõrval laius sidrunheinakaste loik. Kala koos munaga maitses nagu paneeritud kala ikka. Ürdikoorik oleks võinud natuke rohkem ürdisem olla. Koos sidrunheinakastmega, mis oli hea hapukas, oli kala täitsa maitsekas. Kartulikroket koos selle peal olevate lisanditega maitses hästi, kuid majoneesi maitse oli liiga domineeriv. Kurgi- ja sibulatükikesed andsid nii struktuuri kui maitset, kuid ka nende maitse kahvatus tillimajoneesi kõrval. Seekord vaidlesime abikaasaga kaua, mina tahtsin panna viis miinus ja naine nelja. Nagu abielumehed teavad, on naisele õigem järele anda. Panime konsensuse alusel (nagu poliitikutele meeldib öelda) hindeks neli pluss.
Magustoidu osas meil aga eriarvamusi polnud. Choux bun, mille sees oli mandlikreem ja ümber vaarika-mündikaste maitses oivaliselt. Küpsetatud šokolaaditükikeste, mis olid taldrikuäärtel kaunistuseks, maitse jäi pärast magustoidu lõpetamistki suhu. Soovisime ettekandjalt teada, mis on Choux bun ja saime vastuseks, et muretaignaga kaetud tuuletasku. Muretainast oleks võinud isegi natuke rohkem olla, siis oleks seda toitu olnud mõnusam süüa. Kuid maitse oli eriline ja hea. Hinne viis.
Homseni. Siis saate lugeda Dorpati ja Cafe Shakespeare Maitsva Tartu toitude nautimise muljeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar