Pühapäevane lõunasöök oli jälle kogupereeine. Saime pisut varem kohale ning pidime Raekoja platsil mõned minutid ringi jalutama, enne kui Tšehhov oma uksed avas. Üllatav oli, et juba lõuna ajal olid kõik lauad broneeritud. Õnneks olime mitu päeva ette endale viiese laua kinni pannud ja saime kenasti kohale istuda. Toite oodates saime kuulata venekeelseid laule Alla Pugatšova ja teiste solistide esituses. Milion-milion-milion alõh ros … teate ju küll. Muide laud oli koguni kaetud kuuele … Algas serveerimine nagu ikka leiva ja võiga. Rohke sidruniga veepudelid olid juba laual ootamas ning ei maksnud siin midagi. Väike sekeldus tekkis meil sellega, et või oli kasutamiseks väga tahke - seda polnud kuidagi võimalik leiva peale määrida, sest kuubikud olid kivikõvad. Proovisin siis kuubikut pisut küünlaleegi peal soojendada ja sain ikka kuidagi laiali aetud. Keskmine poistest pani aga võitükid kahe leivaviilu vahele ja hammustas siis kõike koos. Õnneks jäi see ainsaks ebameeldivaks üllatuseks.
Eelroaks toodi lauale marineeritud räim, mis oli aetud varda otsa ja torgatud siis käsitööleiva sisse. Kõrval olid mingid maitseainelehed, redisekrussid, ürdimajonees ja pirnikrõps. Räimerullide all olev maitses nagu marineeritud sibul. Vot ei saanudki aru, kas see oli sibul või mingi teine marineeritud toit - näiteks redisekrussid... Marineeritud räim maitses nagu marineeritud räim. Ega olulist maitsevahet poest ostetud pakendatud marineeritud räimega polnud, lisandid olid head ja sobisid kokku kalaga ning koos moodustasid nad hea kerge suutäie. Igal juhul oli eelroog sobiv toit eelroaks. Ainult üllatust polnud. Kui kelner küsis, kuidas maitses, siis ütlesin ausalt - üllatust polnud. Tema aga väitis, et üllatus pidi peituma käsitööleivas … ju ma siis otsisin valest kohast. Tubli nelja sai sellele toidule ikka panna.
Pearoog oli õunahõnguline küülik koos kartuli-peedipüree, aedviljakangide ja veini-karrikastmega. Toit oli taldrikul väga kenasti serveeritud ning isu tekkis juba seda vaadates. Küüliku liha on väga raske valmistada, et see mahlane ja maitsekas oleks. Tšehhovi peakokk oli ülesandega väga hästi hakkama saanud. Liha oli pehme, mahlane ja maitsekas ning kõik lisandid olid selle juurde justkui loodud. Vot see oli toit, mida sai nautida. Pisut ehk segasid erineva suuruse ja kujuga kondid, kuid eks see kuulub jäneseliha juurde. Veini-karrikaste oli suisa võrratu. Kogusin selle taldrikult viimase piisani kokku ja nautisin koos küülikuliha ja kaalikaribadega. Ka kartuli-peedipüree maitse oli eriline. Võibolla peaks proovima kodus ka seda valmistada … ma poleks arvanudki, et nende kahe aedvilja segust nii head püreed saab. Selle toidu puhul ei saanud hindeks kuidagi alla viie panna. Tubli sooritus kokkadelt !
Magustoiduks oli sidrunikook koos maasika-coulis´ega, kuhu olid lisatud mõned värsked marjad, mille nime ma ei oska arvata ning kuivatatud sidrunitükid. Jälle tuli otsida abi internetiavarustest, et teada saada, mis on maasika-coulis. Vastuse leidsin kiiresti toidutare lehelt … tuleb välja, et see on tavaline maasika toormoos, kus maasikad purustatakse ja lisatakse tuhksuhkrut. Vot ei saa aru, miks on vajalik panna nii lihtsale toidule nii keeruline nimi. Sidrunikook oli sidrunimaitseline toorjuustukook … oleks ehk oodanud pisut hapukamat kooki … kuid liiga magus see kook ka polnud. Juurde lisatud kuivatatud sidrunilõigud aga andsid sellele magustoidule õige elamuse. Võttes koogitüki koos marjade ja sidrunilõiguga oli tulemuseks nauditav suutäis. Kahju ainult, et sidrunitükke iga suutäie jaoks ei jätkunud. Võtsin siis vee sees olnud sidunilõike, mis polnud kuivatatud, lisaks. Igal juhul jäi sellest magustoidust suhu hea maitse ja koju minnes püsis maitse veel kaua-kaua ... hindeks viis … väikese miinusega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et see oli sellel aastal esimene toidukoht, kus sai toitusid nautida. Usun kindlalt, et see ei jää viimaseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar